Muutused elulaadis 18-19 sajand läks tootmine väiketööstusest üle suurtööstusele. Selle tulemusena hakati suurte vabrikute juurde ehitama kahe kuni kolme korruselisi barakke ehk tööliste ühiselamuid. Seal olid tööliste elamistingimused oled viletsad. Lisaks sellele hakkasid masinad ka inimesti tööstusest välja tõrjuma. Laste tööjõud oli valdav. See jõudis nii kaugele, et 19. Sajandi esimesel poolel tekkis liikumine, mida nimetatakse ludiide liikumiseks. Need olid masinate purustajate liikumine. Põhja-Ameerika iseseisvumine Inglismaa esimesed kolooniad rajati Põhja-Ameerikasse 17. Sajandi algusel. Suurem osa väljarändajatest olid lahkunud usulistel, majandulikel ja poliitilistel põhjustel. Juba 1619 oli alanud neegerorjade sissevedu. Vallutuste tulemusena prantslased vallutasid endale Suur- Järvistu alad. 18. Sajandil oli idarannikul juba 13 kolooniat ja inimesti oli seal juba 2,5 miljonit inimest. Kõrgeim võim oli Inglismaa kuningannale
Sellega on seotud veel teinegi küsimus: kas Liit langes sisemise haiguse ja separatismi taga- järjel või väliste tegurite, lääne poliitika, võidurelvastumise, nafta hindade languse jms tõttu? Nõukogude-järgses vene historiograafias ei leia me nendele küsimustele ühest vastust. Mingit konsensuslikku vaatepunkti impeeriumi lagunemisele pole. Juba 1990. aastate algul kujunes kirev spekter lähimöödaniku interpretatsioo- nidest, kus “revolutsionääride-purustajate” ja “fundamentalistide-säilitajate” (охранители) vahel ei saanud olla mingit kompromissi. Küll aga mahtus nende äärmuste vahele kirju diapasoon eri žanrites kirjapandud seisukohti. 1990. aastail avaldasid oma memuaarid paljud perestroikaaja juhtivad tegelased, kes nagu poliitikud alati ja kõikjal õigustavad oma tegusid, süüdistavad kunagisi vastaseid ning oponente ja võitlevad nii oma koha eest ajaloos.