A (%) 17 0 21 E (GPa) 0,5-3,5 8-45 8-45 210 (g/cm ) 11 1,61 1,61 7,8 Kasutusala Seadmete osad Kaatrid Suusakepid Tööriistad Löökpaindeteimi tulemused Materjal Purustustöö Temperatuur Purunemispinna iseloom KV(soonik) Teras S355 198J ~20 C Kiuline, tuhmhall Teras S355 140J -50 C Kiuline, matt, tuhmhall Teras C45 6,5J ~20 C Teraline, läigib Teras C45 2,42J -50 C Jämedateraline, läigib Järeldusena leian, et tõmbeteimi katsetel oleneb komposiitmaterjalidel plastsus väga, kust poolt rakendada jõudu. Veel täheldan, et kõige venivam materjal oli teras ning järgnes plastik.
PMMA 10 4 40 50 3,064 77 2,818 70 55,9 12 2,24 1,17-1,20 66 Pleksiklaas 3,24 Löökpaindeteimide katsetulemused Materjal Nurgad (kraadi) Purustustöö KV (J) Temperatuur Purunemispinna (Celsius) iseloom Teras 10 -66 sile
2) Voolavuspiir Rp Rp=Fp/So 3) Katkevenivus A% (suhteline pikenemine purunemiseni protsentides) Lu - Lo A= 100 Lo Lo Teimiku algmõõtepikkus Lu Teimiku lõppmõõte pikkus pärast purunemist. Katsetulemused · Tõmbeteim Tõmbeteimi tulemuste tabel · Löökpainde teim Lõõkpaindeteimi Tulemuste tabel Teras C60 põhjal Materjal Purustustöö KV Temperatuur Purunemispinna (soonik) iseloom Kokkuvõte Katsete käigus selgus, et terasel läks teistega võrreldes küllaltki palju suuremat jõudu tarvis, et tekitada plastne deformatsioon. Kui terasel saavutas tugevuspiiri, tekkis kael. Polüestervaigu katsest vaatasime videot, kus näitas surveteimi katset, kus tuli välja et materjal on suhteliselt hapra iseloomuga. Komposiitmaterjalid purunesid kiiresti peale tugevuspiiri saavutamist ning see oli
PMMA 10,0 4,0 40,0 50,0 3064 77 (+/- 2818 70 56 12 2,24 – 1,17-1,20 64 Ehitusmaterjal, mööbli 5) 3,24 osad. Löökpainde teim: Haamri andmed: pikkus – 784 mm; mass – 21,96 kg; algne nurk - 150°. Materjal Lõppnurk Purustustöö Temperatuur Purunemispinna KU iseloom Teras C60 143° 10 J -66 °C Purunemispind sirge Kokkuvõte/järeldused: (Katsetulemuste analüüs, märkused, järeldused) Katsete käigus selgus, et terasel läks teistega võrreldes küllaltki palju suuremat jõudu tarvis, et tekitada plastne deformatsioon
Jõud Kõrgus Läbimõõt e e Kõrguse Pinge defor- muut muut matsioon F h d A A h kN mm mm mm² mm² mm N/mm² =A/A T E R A S M A L M Teimiku/soone Nurgad Purustustöö Purunemispinna tüüp KU või KV,J iseloom U-soonega V-soonega Materjali Kõvaduse Mõõtmise Kõvadusarv Üleviiduna HV iseloomustus määramise tulemused kõvadusse meetod
* 1) Erinevate toodete valmistamisel (mänguasjad, köögitarvikud, põhimõtteliselt igal alal) 2) Teras on sulam, mille põhikomponent on raud ja erinevate lisandite lisamisel tekivad uued metallid. Kasutatakse rasketööstuses (nt laevaehitus, tööriistad jne) 3) Spordiriistad, raketikered 4) Lennundus (propellerid), torud Löökpaindeteimi tulemused Terase Teimiku Nurgad Purustustöö Katsetustemperatuur Purunemispinna tüüp soone KV °C iseloom tüüp kraad J C45 V - 6,5 +20 Täpiline, läigib C45 V - 2,42 -50 Täpiline, läigib S355 V - 198 +20 Tuhm ja kiuline
Tähised: F- teimikule rakendatud jõud S -teimiku pindala(0-alg, 1-lõpp) L- teikiku pikkus(0-alg, 1-lõpp) Rm - tõmbetugevus Rp - tinglik voolavuspiir E materjali vastupanu elastsele deformatsioonile ehk elastsusmoodul A katkevusvenivus (suhteline pikenemine protsentides purunemiseni) Vastupidavus löökkoormusele: Teimiku soone tüüp Nurgad Purustustöö Katsetustemperatuur Purunemispinna kraad KU või KV J iseloom S355 - 198 toatemperatuur Tuhm, kihiline S355 - 140 -50oC Tuhm, kihiline C45 (v-soonega) - 6,5 toatemperatuur Läikiv, teraline C45 (v-soonega) - 2,4 -50oC Läikiv, teraline
Löögisitkus on materjali vastupanuvõime prao tekkele ja arengule dünaamilisel koormamisel. Charpy löökpaindeteim - määratakse teimiku purustustöö KU või KV J vastavalt U-soonega või V-soonega teimiku puhul. Materjali hapruse suurenemist (löögisitkuse vähenemist) madalatel temperatuuridel nim. külmahapruseks. Habras purunemine jätab jämedateralise läikiva pinna, sitke purunemine aga kiulise mati purunemispinna. Terastel on külmahapruslävi (TKHL) vahemikus + 50...-150 °C. T50 - temperatuur, mille puhul purunemispildis on vähemalt 50% kiulist pinda. T90 - temperatuur, mille puhul vähemalt 90% purunemispinnast on kiulise struktuuriga. Kõvadusnäitajad Kõvadus on materjali võime vastu panna kohalikule plastsele deformatsioonile, kui tema pinda tungib suurema kõvadusega keha. Materjalide põhilised kõvadusarvu määramise meetodid:
pöördetsentri asukoha leida olenevalt nõlva kaldest ja pinnase kaldenurgast, maapinna kujust (kaldu või horisontaalne), maapinnale pinnasemassiivi kaal. Q on purunemispinnale mõjuv jõud. Q ja tugevusomadustest. Kihilise pinnase ja ebaühtlaselt koormatud nõlva mõjuvast koormuse suurusest ja jaotusest, seina jäikusest, seina purunemispinna normaali vaheline nurk on . Pa on seinale mõjuv korral minimaalse varuteguriga lihkejoone tsenter tuleb leida proovimise liikumisest pinnase suhtes. aktiivsurvejõud, mis on seina normaalist kaldu seina ja pinnase vahelise teel. Lihkejoone raadiuse määramist lihtsustab asjaolu, et ühtlases 6.2. Pinnasesurve sõltuvus seina liikumisest Joon 6.1 toodud hõõrdenurga võrra
W H Q - Pa W Q Joonis 10.15 Coulomb' aktiivsurve arvutusskeem 108 Q ja purunemispinna normaali vaheline nurk on . Pa on seinale mõjuv aktiivsurvejõud, mis on seina normaalist kaldu seina ja pinnase vahelise hõõrdenurga võrra. Seina kaldenurk vertikaalist on positiivne, kui sein on vertikaalist pööratud vastu kellaosuti liikumissuunda (joonisel 10.15 esitatud juhus).Maapinna kaldenurk on positiivne, kui maapind seinast eemaldudes tõuseb (joonisel 10.15 esitatud juhus). Jõudude tasakaalu puhul peab nendest moodustatud hulknurk olema suletud
annaabi.ee 
