1. Bioloogiline mitmekesisus ehk elurikkus suur eluvormide hulk Maal. Populatsioon ehk asurkond isendite kogum, kes elavad samal ajal, samal territooriumil ja kuuluvad ühte liiki Kooslus sarnaste elutingimustega ja samal territooriumil elavad liigid. Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille mood. omavahel seotud organismid koos ümbritseva keskkonnaga. 1) Kui Maal puuduks liigirikkus, siis ei saaks toimida ka evolutsioon. Erinevad toiduahelad puruneksid ja inimene, kes on praegu selle planeedi ülalhoidja, ei saaks enam millestki toituda. Ilma elurikkuseta ei toimi veeringe, aineringed, fotosüntees ja mullateke. 2) Elurikkuse tasemed : Liigirikkus - On kirjeldatud 1,5 miljonit eukarüootse liigi, arvatavasti on üle 10 milj. Prokarüootide liigiline mitmekesisus ei ole selge vähe uuritud. Geneetiline mitmekesisus Liigisisene mitmekesisus hõlmab pärilikke
aatomi orbitaali. Väliskihi elektronid muutuvad kõigile aatomitele ühiseks. Hea elektri- ja soojusjuht, peegeldavad hästi valgust. Elektri- ja soojusjuhtivus on erinev, olenebelektornide vabadusest. Mida vabamad, seda paremini juhivad. Metalliline side on metallide plastilisuse põhjuseks. Elektronkihid võimaldavad metallikristallis üksteise suhtes nihkumist ning libisemist, ilma, et need puruneksid. Kuumutamisel saab metalle voolida, painutada ja valtsida. 7)ANORGAANILISTE ÜHENDITE PÕHIKLASSID. OKSIIDID on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiide liigitatakse keemiliste omaduste põhjal: aluselised (CaO, MgO), happelised (SO2 , CO2), amfoteersed(ZnO, Al2O3), neutraalsed (NO, CO). HAPPED on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest. Happeid liigitatakse: · vesiniku aatomite arvu järgi:
Si+2H2=SiH4 3. Ränidioksiid--SiO2. SiO2 leidub looduses peamiselt kvartsina, mis on paljude kivimite, näiteks graniidi koostisosaks. Ka liiv koosneb peenikestest kvartsiterakestest. Puhast liiva rakendatakse koos sooda ja lubjaga klaasi tootmiseks. Kui sulatada elektriahjudes ainult raskesti sulavat ränidioksiidi, siis saadakse nn.kvartsklaas. Kvartsklaasil on väga väike soojuspaisumistegur, seepärast võib kuumi kvartsnõusid panna külma vette, ilma et nad puruneksid. Kvartsklaas laseb läbi ultraviolettkiiri. Värvuseta läbipaistvat kvartsikristalli nimetatakse mäekristalliks. Lisandid annavad mäekristallile erineva värvuse: valget mäekristalli nimetatakse piimkvartsiks, pruunikat-- suitstopaasiks, lillat--ametüstiks. Viimaseid kasutatakse poolvääriskividena. Kohati esinevad looduses diatomiidi (ränihiib) valged kriiditaolised lademed. Diatomiit on tekkinud ränivetikate rakukestadest ja kujutab endast amorfset ränidioksiidi
teiseks teelehekestes leiduvate ensüümide vabastamiseks e kääritamise e ensümaatiliste protsesside käivitamiseks. Praadimine (Hiinas) eesmärgiks on desaktiveerida ensüümid, et kääritamisprotsess ei algaks. Teelehekesi kuumutatakse lühiajaliselt ühtlase kuumuse juures kätega pidevalt segades. (Jaapanis aurutatakse) Muljutud raputades - teelehti raputatakse korvides, et nende rakuseinad puruneksid, vabaneksid ensüümid ja algaks kääritamine. Lühiajaline kääritamine see tähendab, et kääritamine peatatakse kuumusega kuivatamise teel. Vahel nimetatakse sel viisil töödeldud teed ka poolfermenteerituks. Kääritamine e ensümaatiline protsess - Rullimise ajal purustatakse teelehtede rakuseinad sel moel vabanevad ensüümid, mis käivitavad biokeemilise reaktsiooni. 90%-lise niiskuse ja 2228 °C juures toimub 13 tunni jooksul oksüdatsioon ja käärimine.
annaabi.ee 
