7. Kokkki pakkus jahtunud kukleid ja morssi. 8. Septemris algas madalrhkkond. 9. Kristalsed lumehelbed langesid maha. 10. Vrske rim pandi kaussi. 11. Koplis kasvas palju sirgeid kaski ja mitu leppagi. 12. Marssal jlgis sdurite katsumusi. 13. Anni nuttki vaibus, kui kostus ukse kolksatus. 14. Merekaldal oli nha lambaid. 15. Otsustasime minna viimasele seansile. 16. Kalla endale ka kirsimorssi. 17. Tutvusin eelnevalt rahakursiga. 18. Varsad jooksid koplis. 19. Kirsti purssis natuke inglise keelt. 20. Rahalised ressursid hakkasid lppema. 21. Tuhkki oli pliidi alt vetud. 22. Julupakki oli lisatud pallgi. 23. Avansski oli tlistele vlja makstud. 24. Salatile lisati kurkki. 25. Panngi oli laualt maha kukkunud. 26. Selle tga tuli tdrukki toime. 27. Tuiskki oli jrele jnud. 28. Lukkki oli katki tehtud. 29. Kasski keeldus sellist ski smast. 30. Kullgi lendas puude kohal. 31. Homne krgrhkkond toob meile ilmamuutuse. 32. Tahtsin spordipeval vita oma spra. 33
konstantset suurust, potentsiaalne kontseptsioon; siinne, monotoonne, suveräänne, sünkroonne, itaallane, portugallane, grandioossed, kurioossed, religioossed; kaslased mäslevad ja taplevad, (tal)linlased, bonlased, krimlased; kausjas, tünjas, kamjas, usjas, kepjas, kotjas; karsumdi, klirdi, põmdi, vurdi; ihkas revan`si, joodipun`si, söödi bor`si, mängiti harfi; kristalsed, metalsed, pastelsed; lipkond, fänkond - õhkkond, keskkond; komplekssed; modernne; ekstrasenss purssis, balansseerima, forsseerima - kurseerima, pulseerima; teenindama, painduma, jaa = jah; martsipan - tsellofaan, terminal - magistraal, invetar - arhivaar, fenomen - mannekeen, apelsin - mandariin, tärpentin - plastiliin, brigadir - suveniir, pensionär - kollektsionäär, kontrolör - re`zissöör; `sokolaad, marmelaad, limonaad, garderoob, reportaa`z; du`si all - laskis du`s`si, `sefi ootel - ootas `seffi, selle pilafi - seda pilaffi; afi`sid,
Nõnda on see kestnud juba aastatuhandeid ja ikka kõneleb ajalugu ülistavalt rahvastest ja inimestest, kes on tapnud mõne teise rahva, mõne teise inimese või kes on hävitanud ja naeruvääristanud mõne teise rahva elumõtte, teise inimese mõtte. (lk. 49-50) Aga praegu tundus nõnda nagu polekski linnas enam võõraid inimesi, vaid kõik on aina kui mitte just sõbrad, siis lähedased tuttavad, sest kõik ajasid omavahel juttu, kõik arutasid ühte ja sama: eestlane purssis vene keelt, sakslane murdis eesti keelt, et küsida või seletada. Äkki olid nagu kõigil ühised huvid, rahvuse ja seltskondlikkude kihtide peale vaatamata, nii et üksainus öö pimedat vabadust oli nagu teinud hiiglasliku töö, millega polnud hakkama saanud sajandid. (lk. 84) Rõõm on üksikute eesõigus, rüüm on üksikute eraomandus, ja kui keegi näeb rõõmu hulkade südames, siis teadku ta, et see on röövitud rõõm, mis tuleb tagasi anda valitutele, kel on
ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4
Sai 14 uhkusega ütleb, et on Vargamäe peremees. Rammu tuli aasta-aastalt juurde, mehemürakas. Nimetas endast väiksemaid könnideks. Armastas oma rammuga lõõpida. ,,Karuköhmis". Konkreetne. Ei hoolinud isa arvamisest kuigi palju. Tüdrukud olid nagu mesilased ta ümber.Ainus, kes talle ajuti pisut tuska tegi, oli Kassiaru Jaska üksik tütar Maali oma nurga kõige peenem ja rikkam tüdruk, õmbluskoolis käinud, purssis mõne sõna saksa keeltki, hüüti Kassiaru ,,mampsliks", ,,koeravasikas", nipsakas, edev. / Tema poja soontes voolaks nagu oma sünnikoha suhtes mingisugune võõras veri. Sinakashallid silmad 19. poeg Indrek sinakashallid silmad. Endassesüvenemine, mõtlikkus, tagasihoidlikkus. Välimusel ja sisemuselt Andrese emasse. armastas väga Mari. Mari oli tema poolt. Natuke memmekas. Omaette nokitseja. Kadus mõtetega nagu kuhugi teise ilma. Oli
taha. Kohe peale seda märkas Kustas maad. Nad Simmuga hakkasid kohe sõudma. Iga tõmbega ähvardasid väsinud kehad kokku vajuda, kuid maa oli ju nii lähedal. Õhtuks jõudsid mehed kaldale. Koos aidati Lui paadist kaldale. Kustas ja Lui jäid kaldale nagu rondid puhkama, Simmu läks inimesi otsima. Metsatuka tagant leidiski ta küla ja vankriga tuldi sealt teistele järele. Hommikul ärkas Kustas võõras all-Läti talus. Lui oli ära viidud haigemajasse. Simmu purssis oma vigast läti keelt ja vahendas Kustase ja pererahva vestlust. Rannatalus veedeti 2 päeva. Seejärel võeti oma 11 hülgepoja nahka ja 3 püssi ning mindi Riiga. Sealt kirjutas Kustas Luile, kes oli Vindavi haiglas, kirja. Peale sööki ja linna peal käiku sõideti rongiga Tallinnasse, kus müüdi hülgepoegade nahad. Osteti saia, vorsti ja viina. Teise rongiga sõideti õhtul Virtsu poole, järgmisel päeval bussiga juba kodukohta. Poe
annaabi.ee 
