planeedi ulatuses. Eesti tähtsamad kraatrid on: Kaali, Ilumetsa, Tsõõrikmäe, Simuna, Kärdla, Neugrundi Kaali kraatrid Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827 a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangetus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke 1937. aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi
c) kahe mandrilise laama põrkumine- India ja Euraasia laam (Himaalaja, Kaukasus, Alpid, Karpaadid) d) kahe ookeanilise laama põrkumine- Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam (Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antiilid) e) ning kontinentaalse rifti ja kuuma täpi piirkonnas- Vaikses ookeanis Hawaii ahelik (Mauna Loa, Hawaii saar; Yellowstone’i rahvuspark USA-s) Vulkanism- Maa sügavamates kihtides ülessulanud kivimainese magma purskumine või voolamine planeedi pinnale. Näitab, et Maa sisemuses toimub pidev soojusenergia tootmine ning sellest tulenev aine ja energia liikumine. Maavärinad- maapinna lühiajaline ja äkiline liikumine kivimikeskkonnas tekkinud pingete vabanemise protsess, millega kaasneb kivimite rebenemine järeltõugetena. Maavärinad võivad peale laamad liikumise tekitada ka vulkanismi, maalihked. Kurrutused- tekivad maakoores tektoonilise liikumise tagajärjel ehk kui kaks madrilist
tunduval hulgal rauamineraale. Raualasundid asuvad üle 500 m sügavusel. Sellel ei ole ,,tööstuslikku tähtsust", vähemalt praeguse seisuga. Meteoriidid Eesti on väga huvitav koht, sest meil on nii palju meteoriite. Osad on varjatud, kuid mõni on hästi nähtav(Kaali). Kõige tuntum ongi Kaali meteoriidikraater. Teadusliku mõtestamise algus oli 1827. a. Teooriaid: vulkaani plahvatuslehter või vee, auru, gaasi, muda äkiline purskumine; lubjakivilõhedest tingitud karstilangatus või soolakupli sissevarisemine; muistne linnus , kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbristes inimeste poolt kuhjatud vall. Esimesena pidas meteoriitset päritolu tõenäoliseks Julius Kalkun-Kaljuvee 1922. Aastal. Ivar Reinwald tõestas kraatrite meteoriitse tekke 1937. Aastal. Seda kraatrit on uurinud paljud: Alfred Wegener, Ago Aaloe, vello Lõugas, Tanel Moora, Anto Raukas, Siim Veski. Kärdla kraater Hiiumaal
annaabi.ee 
