ookeanipõhja, mis ookeanilise litosfääri kooseisus triivides, jahtudes ja setete alla mattudes muutub ligikaudu 200 miljonit aastat pärast oma sündi gravitatiooniliselt ebastabiilseks ja hakkab ookeanisüvikute piikronnas sukelduma vahevöösse(Heldur Nestor, Anto Raukas, Rein Veskimäe. Tallinn 2004) Vahevöösse vajuva ookeanipõhja balastide ja ränumudade osalisel ülessulamisel tekib keskmine ehk andesiitne magma, mis ookeani põhjale, süvikute kõrvale välja purskudes, ehitab sinna vulkaanilisi saarkaari. Oma "toodet"- basaltset magmat saadab sukeldusvööndis üles ka astenosfäär. Kui aga ookeaniline litosfäär sukeldub mandrilise maakoore alla, haaratakse ülessulamisse ka mandrilise koore murenemise, settimise ja moonde läbi teinud nind neid protsessides ränist ja alumiiniumist rikastunud kivimid. Need sünnitavadki kõige ränirikkamat, happelist magmat , mille tardumissaadusena tunneme graniiti. Graniit on
Sagedasemad eksimused: Antarktikas leiduva kivisöe teket ei osatud seostada sellega, et praegune Antarktika manner võis miljoneid aastaid tagasi paikneda väiksematel laiustel ja olla kaetud lopsaka taimkattega, millest hiljem tekkis kivisüsi. (osaülesanne 81) Vaikse ookeani laama keskosas asuvatel Hawaii saartel on tegutsevad vulkaanid. – Hawaii saared asuvad „kuumal täpil“, st laama servast kaugel asuv koht kus maapinnale tungib sügavalt vahevööst tugev magmavool ja purskudes tekitab vulkaane. Sagedasemad eksimused: ette antud väite põhjal ei osatud näha seost, et laama keskosas põhjustab aktiivset vulkanismi „kuum täpp“. Ülesande nr 26 tulemused Osa- Max Ülesande Keskmine Keskmine Keskmine Keskmine Max Null- üles- punktid keskmine sooritus sooritus sooritus sooritus tulemuse tulemuse anne sooritus eesti vene noor- neiud % % %
annaabi.ee 
