Erosioon-see on pinnase ära kanne, tuule, vooluvee ja jää raskusjõu toimel. Kivimid on looduslike mineraalide kogumid. Mineraalid on tahked orgaanilised kindala ehitusega ained. Kivimite kõige rohkem lagundavaks jõuks on järsk temp. Muutumine. Kivimite liigitus tekkeviisi järgi. 1.Tardkivimid on tekkinud magma tardumisel. a) Maakoore sees-süvatardkivimid(graniit) b) Maapinnal-pursketardkivimid vulkaalniline tuff Oma olemuselt on tardkivimid vastupidavad kristallse struktuuri tõttu. 2.Settekivimid on tekkinud erineva murend materjali settimisel aja ja raskusjõu toimel. a) Purd settekivimid-peeneteralise murend materjali settimisel ja kivistumisel(litifitseerumisel) näiteks lõuna-eesti liivakivi. b) Biogeensed on tekkinud taimsete ja loomsete org. Kuhjumisel ja kivistumisel. NB! Kõik tahked fossilsed kütused on biogeensed settekivimid.
olulisimad mulla seidukohalt, SiO4 tetraeedrite asetsemise järgi jagatakse silikaadid alarühmadesse: 1)isoleeritud, 2)ahelatega; 3)kihtidega (vilgud); 4)karkassidega (päevakivid-ortoglas). VI On mineraale, mis on primaarsed, kuid on ka neid, mis tekivad primaarsetest ja need on sekundaarsed, nagu näiteks savimineraalid. Kivimid 1)tardkivimid- kujunevad välja magma tardumise tulemusena. Mida sügavamal magma hangub, seda väiksemad on kristallid. Jaotatakse a)süva; b)poolsüva; c)pursketardkivimid. Eesti tuntuim tardkivim on graniit (süvatardkivim), mis moodustab kristalse aluskorra. Roosad tükid selles on päevakivi (ortoglas), klaasjad on kvarts, tume on vilk (biotiit). Tuntud on ka rabakivi, millel on hästi suured päevakivikristallid, mis murenevad kivimist kergesti ära ja rabakivi pudeneb seetõttu kiiresti ära. 2)settekivimid- nii mineraalsed kui orgaanilised setted. Eestimaa graniitsele kristalsele aluskorrale
annaabi.ee 
