Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused, kuidas tekivad ja mida endast kujutavad: a. lõõmpilved, b. mudavoolud e lahaarid, c. fumaroolid, d. geisrid a. lõõmpilved-gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segust moodustunud. Kõige ohtlikumaid vulkaanidega seotud nähtusi. Koosneb tulikuumast gaasist ja kihutab hõlma mööda alla, hävitab kõik, mis ette jääb. b. mudavoolud e lahaarid-mudavoolud, mis tekivad vulkaanipursete ajal suurte veemasside äkilisel vallandumisel nind segunemisel purskematerjal ja nõlvapinnasega. Koosnevad peamiselt veest, liiguvad mööda vulkaani nõlvu. c. fumaroolid-kuumad, kollast väävlit sadestavad gaasijoad. Tekivad siis kui maa all suure rõhu all ülekuumenenud vesi jõuab maapinnale ja rõhk langen atmosfäärirõhu tasemele. Vesi muutub kohe auruks ja tekivad gaasid. d. geisrid-kuumaveeallikad. Tekivad siis kui maa-alustesse õõnsustesse kogunenud vesi kuumeneb auru tekkimiseni. Geiser hakkab uuesti täituma veega ja algab uus tsükkel. 11
Esimene plahvatuslik purse toimus 12.juunil. Õnneks oli evakueeritud ohustatud piirkonnast kümneid tuhandeid inimesi, nende hulgas ka vähesed järelejäänud Clarki baasi töötajad. Pinatubo võimsaim plahvatuslik purse toimus 15.juunil kell 10.00 hommikul. Kolossaalne terfrapilv tõusis 40 km kõrgusele, moodustades hiiglasliku, 200- kilomeetrilise läbimõõduga seenekujulise pilve. Orud täitusid ääreni tuha ja pimsiga. Kohati voolas purskematerjal vulkaanist isegi 16 km kaugusele ja kuhjus paiguti rohkem kui 200 m paksuselt. Õnneks ei toimunud kardetud vulkaanitipu lõhkemist, kuid Pinatubo ümbrus muutus tõeliseks põrguks. Muda ja tuhalaviinid laastasid vähemalt 100 km2 ning Filipiinidel sadas maha umbes 1 km3 tuhka. 4000-l km2-l ümber Pinatubo oli tuhakihi paksus umbes keskmiselt 5 cm, hävinenud oli 80000 ha riisipõlde. Nagu oleks vulkaanipurskest veel vähe olnud , täiendas hävitustööd taifuun Yunya
annaabi.ee 
