magma ssatub rõhu alla, vulkaane esineb laamade piirialadel, plahvatuslikud, ja rahulikud. Kihtvulkaan-vahelduvad tardunud, tekivad gaasitest laavavoolud, lühikesed ja harvad, magma tardub sageli vulkaani lõõris,tekitades korke. Kilpvulkaanid-räni ja gaasivaesest magmast, magma liigub rahulikult maapinnale, kõik ookeanide vulkaanid on kilp. Vulkaanide jalam on väa viljakas, nendel aladel leidub maavarasid, esineb palju geisreid, vulkaanilised alad on turismi piirkonnas, purskekivimeid kasut ehitusel. hävitab lähedaö asuva elustiku, põlenguid tekitab, mõjutab kliiimat, tekidab põuda ja torme. Maavärinad-laamade liikumine, magma ümberpaiknemine, energia järsk vabanemine. Hüpotsenter- koht sügaval maa sees, kus leidub aset maavärinat põjustav tõuge. Epitsenter-maavärina koldekohal, laamade piirialadel.(atlandi ookeaniline keskmäestik, vaikne vöö, vaikse ookeni tulerõngas) seismoloogia-teadus mis uurib maavärinaid ja nende tekke põjuseid
rändkivide hulgas, mis on jääga Skandinaaviast ja Soomest siia toodud. Kohapeal tekkinud tardkivimid, graniitsed intrusiivid, levivad sügaval, olles kaetud 100-700 m paksuse settekivimite kihiga. Rändkividest tardkivimite hulgas, mida leidub eriti rohkesti Põhja- Eesti rannikul, on valdavaks samuti graniidid, kuid võib kohata ka gabrot (Pilt 2), dioriiti ja aluselisi purskekivimeid, harvem teisi kivimtüüpe. (1) 5. Settekivimid 5.1. Settekivimite teke Sete on kivistumata pude materjal, mis on settekivimi lähtematerjaliks. (1) Settekivimite lähtematerjal ladestub mehaanilisel, keemilisel või biokeemilisel teel. Sete muutub settekivimiks litifitseerudes e kivistudes. Litifitseerimine on paljudest teguritest sõltuv pikaajaline protsess, mistõttu piir setete ja settekivimite vahel on tinglik
Sageli esinevad tugevad maavärinad. Astenosfäär Vahevöö ülaosas ookeanide all (u 50 km), mandrite all (u 200 km) sügavusel paiknev kivimite ülessulamise piirkond, millel triivivad litosfääri laamad. Kivimiringe: Tardkivimid Kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või laava tardumisel maapinnal. Eristatakse jämedateralisi süvakivimeid, mis tarduvad sügaval maapõues (näiteks graniit) ja peeneteralisi, peitkristalseid või ka amorfseid purskekivimeid, mis tarduvad maapinnal (näiteks basalt, pimss). Settekivimid - Tekivad nii veekogude põhjas kui ka maismaal setete kivistumise tulemusel. Settekivimid on levinud maakoore kõige ülemises nooremas osas, kus nad enamasti on tekkinud teiste kivimite murenemissaadustest. Settekivimite lähtematerjaliks on harilikult tard- ja moondekivimite või varasemate settekivimite murenemissaadused. Peenestatud
sügavamal, seda suuremad kristallid- graniit ). Süvatardkivimitel e. magmakivimitel on suurekristaliline struktuur, maapinnal tekkinutel aga klaasjas struktuur. Kivimi koostisosade ruumiline paigutus tekstuur Tardkivimites olevate kristallide suuruste alusel jaotatakse: · Jämedakristallilised > 5mm · Keskimisekristallilised 1...5 mm · Peenekristallilised < 1mm · Mittekristallilised Tardkivimeid iseloomustab ühtlane, massiivne tekstuur Purskekivimeid iseloomustab voolustruktuur Tardkivimeid leidub Eestis rändkividena, mis on siia kantud mandrijää poolt. 24 Graniit on Eestis kõige levinenum tardkivimitüüp; ta moodustab rändkivide koguhulgast 80 %. Settekivimid Settekivimid tekivad nii veekogudes kui maismaal kuhjunud murenemise, keemilise settimise või organismide elutegevuse produktide - setete kivistumisel (litifitseerumisel).
annaabi.ee 
