Vulkaaniliste protsesside käigus tekivad vulkaanilised kivimid. Vulkaaniks nimetatakse koonuse- või kuplitaolist moodustist, mis on seotud maakoores esinevate kanalite või lõhedega ehk efusiivsed kivimid. Tardunud laavast kasvab järk- järgult mäge meenutav vulkaan, mille tipus asub kraater ja nad muutuvad iga purskega suuremaks. Laava tegevus avaldub kas aeglaselt, kui laava valgub aeglaselt mööda nõlva alla, või plahvatuslikult. Vulkaani purskeaineid saab jagada gaasilisteks, tahketeks ja vedelateks(laava). On olemas tegutsevaid vulkaane, mis purskavad perioodiliselt või pidevalt, kuid on olemas ka kustunud vulkaane, mille purskumise kohta puuduvad ajaloolised andmed. Kus juures kustunud vulkaane on palju rohkem kui tegev vulkaane. Paljud kustunud vulkaanid on mitmete eksogeneesete protsesside tulemusel täiesti hävinud, neist võivad olla alles ainult nekkid ehk magmaatiliste kivimitega täidetud lõhed maakoores.
mudalaviinidena orgudesse söötis. Vulkaanipurse kui ka taifuun nõudsid kokku ühtekokku 875 inimelu. Ohvrite suhteliselt väike arv on seletav ulatusliku selgitustööga elanikkonna hulgas ja õigeaegse evakueerimisega. 50000 filipiinalast järgis üleskutset, võttes evakueerimisel kaasa ka osa oma isiklikust varast. Kolm nädalat pärast peapurset Pinatubo aktiivsus rauges. Selleks ajaks oli vulkaanist mõnedel hinnangutel eraldunud 15 km3 purskeaineid. Kuid hädad polnud veel lõppenud, sest purse oli hävitanud vulkaani nõlvadel kasvava metsa ning katnud paljaks jäänud mäeveerud mitmekümne sentimeetri paksusega tuhakihiga. Juunis alanud mussoon tekitas majandusele täiendavat kahju, sest vihmasajud muutsid Pinatubo nõlvadele ladestanud tuhakihi mudavooluks, mis orgu sööstes ujutas üle palju väärtuslikku põllumaad. Isegi aastaid pärast purset kutsus iga tugevam vihmasadu esile
annaabi.ee 
