Raplamaal, Raikkülas, sama jäme kadakas kasvab ka Viljandimaal, Kõol. Kadakate võradele annavad sageli kuju lambad, süües meeleldi vitamiinirikkaid oksi. Paljuneb seemnetega ja on noorelt väga aeglasekasvuline, saades 10 aastaga vaid 30...50 cm kõrgeks. Palju tehakse tänapäeval röövraiet seoses väärtusliku puiduga. Harilik kadakas väärib meil enam kasutamist ilutaimena, kuid on kapriisne istutamise suhtes. var. depressa (Pursh) [hariliku kadaka lamav teisend] ; moodustab tiheda vaiba, olles 1,5...2 m lai ja 0,2...0,5 m kõrge; f. pendula [leinakadakas] - pikkade rippuvate okstega püstjas vorm; Sordid: 'Compressa'; 'Depressa Aurea'; 'Cold Cone' ('Suecica Aurea'); 'Golden Rod'; 'Green Carpet'; 'Hibernica'; 'Hornibrookii'; 'Prostrata'; 'Repanda'; 'Sentinel'; 'Suecica' 17. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu (Táxus L.) Taxon kreeka k. kaar; viide jugapuu kasutamisele vibude
© Ivar Sibul 2007 2012. DENDROLOOGIA ÜLDKURSUS - OKASPUUD 23 Pungad koonilised, pruunikaspunased, (nõrgalt) vaigused. Käbid 8...12 cm pikad, kahvatupruunid, kattesoomused seemnesoomustest tunduvalt väiksemad. H=30...35 (37) m. Kasvab looduslikult Kaug-Idas Primorje krai kõige lõunapoolsemas osas ja Põhja-Koreas. Võrdlemisi väikese areaaliga liik. Eestis vähelevinud. Abies fraseri (Pursh) Poiret Fraseri nulg Okkad püstised, harjasjalt, pealmised sageli tahapoole kõverdunud, laiad, tipp kaunis kandiline, alt valged, okaste tipuosa õhulõhedega. Võrsed tihedalt punakate karvadega. Pungad väikesed, kerajad või piklikümarad, tugevalt vaigused. Käbid on väikesed, 4...7 cm pikad, läbimõõt 2...2,5 cm. Seemnesoomused sinakasmustad, väikeste kollakate karvadega. Tipust on käbid vaigust valged. Kattesoomused on pikalt väljaulatuvad ja tagasikäändunud, kollakad
Haljastuses kasutamine väga populaarne, saab istutada madalamaid vabakujulisi ning pügatavaid hekke ja üksikpõõsaid või gruppe. Talub kärpimist ja kuiva kasvukohta, linnatingimusi ja kehva pinnast, eelistab kasvada avapäikeses kuid talub ka mõõdukat varju. Juurestik pinnapealne, rikkalikult narmasjuuri. Hea meetaim. Läiklehine mahoonia (Mahonia aquifolium (Pursh) Nutt.) [akvifólium] Kuni 1 m kõrgune (soodsates oludes kuni 3 m kõrgune), tihedalt haraline, igihaljas, Põhja- Ameerika lääneosa parasniisketel kasvukohtadel kasvav alusmetsapõõsas, kuid kasvamas ka avamaal ja põõsastikes, tõustes mäestikes kuni 2000 m kõrguseni. Paljudes Euroopa paikkondades kasvab metsistunult looduses. On valitud Oregoni osariigi taimeks. Võrsed: kollakaspruunid, paljad, pungad 4.....8 mm pikad.
annaabi.ee 
