teises gladiaatorid, kes vaheriide tõttu üksteist ei näinud. Ootamatult tõsteti puur üles ja nüüd otsustas kõike reaktsiooni kiirus, kes jõuab kiiremini rünnata. Tsirkusemängud Rahva hulgas muutusid eriti populaarseks ka tsirkusemängud. Need olid kaarikute võiduajamised spetsiaalselt selleks ehitatud ellipsikujulisel areenil Circus Maximus. Mängudele eelnes pidulik rongkäik läbi linna. Kõige ees kõndis või sõitis mängude korraldaja purpurpunases toogas. Tema pea kohal hoidis ori kullatud tammepärga, teda ümbritsesid valgetes paraadtoogades kliendid, sugulased ja lapsed, tema kannul tulid muusikandid ja mängudest osavõtjad. Edasi veeti preestrite hoole all jumalakujusid ning pühi esemeid. Kõige lõpus kanti jumalateks kuulutatud keisrite büste. Pärast seda, kui rongkäik oli teinud tsirkuses ringi, võisid mängud alata. Neljahobusekaarikutel tuli kihutada seitse korda ümber areeni keskosas oleva madala müüri,
vallutasid Tuneesia Põhja-Aafrikas · Bulgaarid- Türgi päritolu 7. Sajandil Bulgraaria riik Balkanil, sulasid ühte slaavlastega Bütsantsi ajalooperioodid- · 4.-7. sajandorjandusliku ja keskaegse ühiskonna kujunemine; majanduslik stabiilsus · 7.-13. saj. feodalismi kujunemine ja areng · 13.-15. saj. feodalismi edasine areng, õitseaeg Bütsantsi riigi valitsemine · Keiser ehk basileus - Porphyrogenntos (e sündinud purpurpunases) - Autokratr (isevalitseja) - Määras ise endale järglase- despotes, kaisar, nobelissimos jne · Senat (nõustav funktsioon) · Tsirkuse/hipodroomiparteid · Ametnikud · Armee ja strateegid - Alates 7. Sajandist palgaarmee · Vabad talupojad Bütsantsi ehk kreekakatoliku ehk ortodoksi kirik Kiriku eesotsas on patriarh. Ametlikult valisid patriarhi rahvas, vaimulikud ja kirikujuhid ehk