järjestuste alusel ja ka näiteks mõnede valkude (Hsp70) järjestuste alusel. · Proteobakterite hulgas on fototroofe, heterotroofe, kemolitoautotroofe, aeroobe ja anaeroobe. Morfoloogiliselt kuulub sinna lihtsa morfoloogiaga kokke ja pulki, aga ka punguvaid ja jätketega baktereid ning ka viljakehi moodustavaid vorme. · Alfa-, beeta- ja gammaproteobakterite klassid sisaldavad purpurbaktereid · Proteobakterite eellane võis olla fototroof. Proteobakterite delta- ja epsilonharus on fotosünteesivõime edasises evolutsioonis kaduma läinud Klass Alfaproteobakterid · Siia kuulub 6 seltsi: 1) Rhodospirillales 2) Rickettsiales 3) Rhodobacterales 4) Sphingomonadales 5) Caulobacterales 6) Rhizobiales · Alfaproteobakterite hulgas on rohkesti neid baktereid, kes elavad koos eukarüootsete
Eeltuumsetest palju keerulisemad: tuumaga, plasmasiseste membraanidega, viburitega, mitokondritega, plastiididega (kloroplastidega). Hulkrakne organism on organism, mis koosneb kahest või enamast rakust. Hulkraksed organismid on kõik kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad, ka putukad. 86. Mitokondrite ja plastiidide (kloroplastide) esmane ja teisene teke ning kadumine. Mitokondrid on tekkinud pärisbakteritest (on pakutud nii purpurbaktereid kui gramnegatiivseid). Plastiidideks (kloroplastideks) on saanud neelatud sinivetikad (tsüanobakterid) – nagu vetikad, kes elavad zooklorellidena paljudes ainuja hulkraksetes loomades. Mitokondrid ja eriti plastiidid võivad olla ka korduvalt omandatud. Vähestel päristuumsetel (näiteks pisieoselised, Microsporidia) puuduvad mitokondrid. Paljudel päristuumsetel (sh. loomadel ja seentel) puuduvad plastiidid. Ei tea päris
annaabi.ee 
