Kuid Vesuuvi uinus ja ärkas uuesti alles 1906. aastal. Vesuuvi aktiivsus suurenes tegelikult juba 1905. aasta varakevadel. Aja jooksul pursked sagenesid ning nendega kaasnenud maa-alused tõuked, kivirahe, tuhavihm ning kuumad gaasid ohustasid observatooriumi töötajaid. Vesuuvi kirdenõlva lähedal paiknevad külad mattusid tuha alla. Purunes ka uudishimulikke kraatri servale toimetatud ripptee. Kuid massiivne observatooriumihoone jäi terveks. 18. aprillil 1906 hakkas Vessuv uuesti purksama, kuid juba kesköö paiku muutus purse nõrgemaks ning gaasid hakkasid hajuma. Vesuuv rahunes täielikult alles järgmise kuu alguses ning taevas selgines. Alles siis selgus kogu kahju, mis oli suurim pärast 1631. aasta purset. Pompei linn ja teised asulad rannikul olid jäänud terveks, kuid terve rida Vesuuvi põhja- ja idajalamil asuvaid külasid oli mattunud vulkaanilise purskematerjali alla. San Giuseppe kiriku katus varises tuha ja lapillimassi all kokku, 150 inimest sai surma
Osa muidugi põgenesid, aga koos tuhaga hakkas sadama ka kive ning need kes põgeneda püüdsid, said tõenäoliselt kiviga pihta. Mõned hooned on ka nüüd turistidele avatud. Joonis hoone, mis tegutses bordellina Pompeid on nii võrd suures ulatuses lahti kaevatud, aga ükski hoone, mis on kaua olnud maa sees vajab pidevat hoolitsust ja restaureerimist. Pompes varises kokku nn gladiaatorite maja 6.11.2010. Vesuuv on tegutsev vulkaan, vulkanoloogid eeldavad, et varsti hakkab ta uuesti purksama. Üldiselt ennustatakse vulkaanipurset ette nädal aega. Vesuuvi ümbruskonnast evakueeriti 1944ndal aastal 12 000 inimest. Tänapäeval elab seal ala juba 700 000 inimest, keda reaalselt nädalaga evakueerida pole eriti lihtne. Eestist leitud esemed Tartu lähedalt Kavastust on leitud rooma rauaaegne pronkslamp. On selgunud, et sedatüüpi pronkslampe pole rohkem säilinud kui ainult üks eksemplar. Selle uurimine veel käib. Kalmed Tarandkalmed 6-8m lai ja 8-10m pikk
annaabi.ee 
