lapsepõlvemälestused ja väikelinna tuntus tema õukonnas. Raudteejaama tulevik Käivad arutelud raudteeliikluse taastamise kohta. Hinnanguliselt maksab ligi 70 kilomeetrise raudteelõigu taastamine umbes 35 miljonit eurot. Juhtumisi raudteel 1926. a. suvel toimus raudteel õnnetus, kus "wiinastatud olekus" vedurimeeskond ühes kaubarongiga otse Haapsalu lahte põrutas. Vedurijuht ja tema abi vabastatigi koheselt ametist, kuid kütja pääses pelga noomitusega, kuna tema puhul ei suudetud purjusolekut viinalõhnale vaatamata tõestada. Raudteejaam täna.... Kasutatud kirjandus http://www.jaam.ee/?p=77&lang=et http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&mtab=main&id=15396 http://www.google.ee/search?um=1&hl=et&biw=1280&bih=642&tbs=isz%3Al&tbm=isc Tänan kuulamast!
Aga talvel ning hommikuti ja õhtuti joodi rohkesti kohvi ja teed. Tollel ajal joodi viljakohvi. See oli tehtud jahvatatud viljast, mis oli eelnevalt pruunistatud. Tee materjali korjati põhiliselt aiamaalt, selleks olid vaarika oksad, pärnaõied ja köömned, kibuvits, piparmünt ja kuivatatud marjateed. Talguteks aga pruuliti linnastest õlut. Ei puudunud laua pealt viin ega veingi. Kuid õlut oli majas alati, kui vanataat (pereisa) veel elas. See ei tähendanud sugugi mitte purjusolekut, õlut võeti kui õhtust rahustavat- lõõgastavat jooki. Õlut hoiti keldris. Vaadist välja lastud õlu oli külm. Et jook omandaks värske maitse, pandi selle sisse korraks kuumaks aetud tuletangid. Peod, tähtpäevad ja nendega kaasnevad toidud 1950. aastad olid majanduslikus mõttes raske aeg eestlaste elus. Nappis raha ja lisaks riigitööle tuli ka kodune majapidamine korras hoida. Vaatamata rasketele aegadele tähistati siiski traditsioonilisi tähtpäevi ja peeti pidusid.
annaabi.ee 
