Kuna kaotuse peamine põhjus oli rahanappus, tuli ümber korraldada maksusüsteem. Samuti oli ka vaja uut korraliku väljaõppe ja relvastusega sõjaväge ning parandamist vajas ka valitsemiskord. Uus sõjavägi moodustati eluaegsesse sõjaväeteenistusse võetud nekrutitest. Rajati mitmeid sõjakoole. Relvastuse valmistamiseks võeti välismaiste meistrite abiga kasutusele Uraali rauamaagivarud. Rajati arvukalt riidemanufaktuure, et valmistada armeele mundri-ja laevastikule purjeriiet. Sõjapidamine nõudis suuri kulutusi ning maksude suurendamist. Senine maksusüsteem, millega olid maksustatud näiteks majade aknad ja korstnad, oli keeruline ja väheefektiivne. Peeter I kehtestas pearahamaksu, mis hõlmas peaaegu kogu elanikkonda. Põhjalikult muudeti Venemaa valitsemiskorraldust. Senise tsaari nõukoja bojaaride duuma asendas Peeter I oma sõpradest ja usaldusalustest koosneva senatiga, mis muutus järk-järgult Venemaa kõrgeimaks valitsisasutuseks
taimed lõigatakse sirbiga või kombainiga. seemnelina korjeks tuleb jälgida, et seemnekuprad oleksid kollaseks värvunud, kuid piisavalt õigel ajal enne kuparde avanemist.Lina ketramine nõudis suurt vilumust, sest linaketraja pidi väänama lina voki pooli külge. Linalõimed kedrati vokil nn "sõlmedeks", mis sisaldasid ühtekokku 40 linalõime, 20 sõlmest sai juba linalõnga. Linalõngast kooti kangaid ja valmistati pitsi, batisti, damasti, linariiet, presenti, purjeriiet jpm.Linaseemneid ning külmpressitud linaõli kasutatakse suure hulga erinevate haiguste ning haiguslike seisundite raviks ning leevendamiseks. Linatooteid kasutatakse näiteks põletushaavadel (ka päikesepõletuse korral), erinevate põletike raviks, soolestiku ärrituse ja hingamiselundite ärrituse korral, erinevate nahahaiguste leevendamiseks, kolesterooli alandajana ning ka vähiravis. Lina on väga hea soojusjuht, juhtides soojust 5 korda paremini kui vill ja 19 korda paremini kui siid
vabaks osta. Ida-Euroopas ei saanud talupojad ennast vabaks osta ja pidid veelgi rohkem oma isandaid orjama 4.Talupojad ostsid ennast vabaks ja läksid linna elama. Siis koondusid nad manufaktuuridesse palgatöölisteks. 5. Sellepärast et nendes kohtades arenes kaubandus, käsitöö ja rahamajandus ning need riigid olid vabanenud Püha Rooma Keisririigi võimu alt 6.Tarastamine on Inglismaal põllumaade muutmine lambakarjamaadeks. 7.Villast valmistati riiet, purjeriiet. Villa müümisel saadi palju raha, seda osteti palju ja erinevatest kohtadest.Talupoegade elu tegi tarastamine küll väga raskeks, nad aeti oma maaaladelt ära, et need tarastada ja nad pidid minema linna kerjusteks. 8.Kui võlgnikud jäävad tormi kätte või juhtub nendega midagi muud, siis on oht et laenajad ei saa oma summasi tagasi. 32. humanism- inimest väärtustav maailmavaade renesanss- antiigi taassünd, kus huvi hakati tundma antiikkultuuri vastu .
Viimasena pandi paika kliiverpoom. Hulk aega võttis seisva ja jooksva taglase kohalepanek. Igas rannas olid meistrid, kes valmistasid laevade plokke, juhvreid, roolirattaid ja muud inventari. Laeva ehitamise ajal õmmeldi valmis ka purjed. Seda tööd tehti enamasti talvel. Purjemeistriteks ehk seekelmaakriteks olid mehed, sest töö oli raske. Purjeõmblejaile maksti 60 – 70 kopikat päevas. Et aeg igavaks ei läheks, lauldi õmblemisel pikki monotoonseid laule. Purjeriiet kooti esialgu ise, kuid 19. sajandi lõpust alates osteti see poest. Selle peamiseks valmistajaks oli Narva linavabrik. Varasematel aegadel punuti ise ka kanepist ankrutrossid, mida pärast veel tõrva sees keedeti. Sammuti valmistati ankruid, millel ainult rõngas ja küüned olid rauast. Võimaluse korral hangiti laeva raudosi ka mõne randunud laeva küljest. Enamasti osteti kõik vajalik, mida ise ei saanud valmistada, poest. Igas suuremas sadamalinnas olid laevatarvete kauplused.
Linnade kujunemine algab viikingiajal ja seoses viikingitega. Nt Birka linn Rootsis oli kuulsamaid viikingiaegseid linnu, seda on arheoloogid palju uuritud. Teine näide on Arhus Taanis. Skandinaavis olid juba viikingiajal elamud ja hooned postkonstruktsioonis, Eestis oli horisontaalselt. Laevad ja meresõit olid väga olulised. Nende laevad olid väga head, eriti Läänemerel seilamiseks. Juba 7. saj hakati kinnitama purjeid. Purjed olid triibulised, sest väga laia purjeriiet oli halb kududa. Oli eri laevatüüpe, kaubalaevad olid suuremad, sõjalaevad manööverdasid paremini. 32 Väiksemaid laevu kasutati ka jõgedel, võeti ette pikki retki mööda vene jõgesid, jõuti Bütsantsi välja. Viikingid oli ka piirkonnad ära jaganud. Norra viikingid hoidsid lääne poole (Inglismaa). Taani viikingid olid sõjaliselt aktiivsed. Rootsi põhihuvi olid Läämere idamaad, nemad tegelesid rohkem
annaabi.ee 
