Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"purjekast" - 3 õppematerjali

Artur Alliksaare elulugu-luule näited
5
docx

Artur Alliksaare elulugu, luule näited

kalmistule. Looming Teised peavad Alliksaart sürrealismi viljelejaks, kuna ta oli olemuselt ja välimuselt seda tüüpi. Alliksaar ise pidas ennast eelkõige ,,naljameheks." Alliksaar rõhutas : esiteks ­ et luule peab olema konkreetne. Teiseks - luuletuses, ühes konkreetses luuletuses, tohiks tegelda vaid ühe probleemiga ja selleks kasutada vaid omavahel loomulikult sobituvat. Ehk kirjeldades tormi merel, tuleb rääkida tormist, tuulest, lainest, paadist, aurikust ja purjekast. Alliksaar oli peaaegu alati väga elevas meeleolus. Ta otsis kõikjalt paradokse ­ nii luulest, filosoofiast kui ka olmest. Ta ei sallinud luules halinat ja lalinat, oma isiklike tunnete mõõdutundetud eksponeerimist ja paisutamist. Alliksaar oli tänu oma raskele elule saanud palju mõjutust vangilaagritest ja võõrvõimu poolt tagakiusamisest, kuid siiski nagu eelpool mainitud ei sallinud ta halinat ja isiklike tunnete esile tõstmist, vaid vastupidi ta sai tänu enda raskele elule

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
Artur Alliksaar - Referaat ja Põhjalik luuleanalüüs
6
doc

Artur Alliksaar - Referaat ja Põhjalik luuleanalüüs

isikupärase vahel. Lõpetuseks Teised peavad Alliksaart sürrealismi viljelejaks ,kuna ta oli olemuselt ja välimuselt seda tüüpi. Alliksaar ise pidas ennast eelkõige „naljameheks.“ Alliksaar rõhutas : esiteks – et luule peab olema konkreetne Teiseks- luuletuses,ühes konkreetses luuletuses,tohiks tegelda vaid ühe probleemiga ja selleks kasutada vaid omavahel loomulikult sobituvat.Ehk kirjeldades tormi merel, tuleb rääkida tormist,tuulest,lainest,paadist,aurikust ja purjekast. Alliksaar oli peaaegu alati väga elevas meeleolus.Ta otsis kõikjalt paradokse – nii luulest,filosoofiast kui ka olmest. Mitte üks põprm ei sallinud ta luules halinat ja lalinat ,oma isiklike tunnete mõõdutundetud eksponeerimist ja paisutamist. Alliksaar oli tänu oma raskele elule saanud palju mõjutust vangilaagritest ja võõrvõimu poolt tagakiusamisest ,kuid siiski nagu eelpool mainitud ei sallinud ta halinat ja isiklike tunnete

Kirjandus → Kirjandus
212 allalaadimist
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

Purjelaevade arv suurenes eriti kiiresti 19 sajandi lõpul:1873 aasta 82 laevalt 313 laevani 1900 aastal. Seega ligi neljakordseks. Arv võis olla suurem. Seoses aurulaevade arvu suurenemisega hakkas vähenema purjelaevade arv. 1914 a.oli Tsaari –Venemaal üle 400-brt. Purjelaevu veel vaid 12.(Huvitav on märkida, et samal ajal oli soomlastel 96 purjelaeva, 10 neist 2000brt.Suurim 2452 brt“ Malborough Hill“ -1916 aastal kuulus Tsaari –Venemaa üheteistkümmnest Suuremast purjekast 4 Läti ja 7 Eesti laevaomanikele. Need 7 suuremat „merehulgust“ on väärt mainimist: -1904 a.Häädemeestel ehitatud „Vera“,476,19 brt. -1900 a.Bremenis ehitatud „Anna“,473,58 brt. -!892 a. Heinastes ehitatud „Ekvaator“,432,99 brt. -1890 a. Lätis ehitatud“Nimrod“,421,06 brt. -1901 a. Pärnus ehitatud „ Roma“,416,81 brt. -1901 a. Orajõel ehitatud „Taara“,413,57 brt. -1899 a. Orjajõel ehitatud „Uku“, 404,43 brt. Purjekaid valdas enamasti mitu omanikku

Merendus → Merendus
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun