Shaw järgmiseks näidendiks oli "Mrs. Warreni elukutse". Neid kahte tööd nimetas Shaw ise "ebameeldivaiks näidendeiks", millise pealkirja all need ilmusid eriraamatuna. Mõlemad puudutasid Inglise ühiskondlikku elu. "Meeldivate" näidendite alla kuuluvad sõjavastane komöödia "Inimene ja relvad", psühholoogiline draama "Candida", komöödia "Ei või iial teada" ning sõjavastane näidend "Saatuse soosik". 1901. aastal ilmus Shaw "kolm näidendit puritaanlastele", milles autor ründab puritaanlaste sallimatust ja usufanatismi. Kõige suurema lavalise populaarsuse võitis neist "Saatana õpilane". 1902. aastal kirjutas Shaw ühe oma huvitavamaid näidendeid "Inimene ja üliinimene", mida ta ise nimetas "komöödiaks filosoofiaga". Pärast selle töö lavastamist Londonis 1905. Aastal oli Shaw Inglismaal üldtunnustatud dramaturg, ta lähenes oma kuulsuse tipule, tema teosed levisid nii trükis kui lavastustena üle kogu maailma
Kritiseeris seda, et mitmed rikkad inimesed olid soetanud linna vaesemates osades suuri kortermaju ja elasid üürirahadest. Üür oli aga ebaõiglaselt kõrge. Järgnesid n-ö meeldivad näidendid, kusjuures meeldiv on tinglik: sõjavastane komöödia ,,Inimene ja relvad" (koloniaalpoliitikat käsitles), ,,Saatuse soosik". Nendes arvustab ühiskonnas esinevaid petteväärtusi. Sajandi alguses kolmas rühm ,,kolm näidendit puritaanlastele": ,,Saatana õpilane", ,,Caesar ja Cleopatra". Viimases käsitleb uudselt ja humoorikalt ajaloolisi suurkujusid traditsioone eiravalt ja toob välja võimuloleva inimese üksilduse teema. XX sajandi alguses hakkab Shaw' särama. On dramaturg, ise kirjutab, ise lavastab. ,,Major Barbaros" (kandev mõte on, et kapitalistlikus ühiskonnas pole voorus ilma rahata mõttekas); ,,Doktori dilemma", ,,Pygmalion" 1911. Kui puhkeb I MS, siis on Bernard selgelt sõjavastane
Kritiseeris seda, et mitmed rikkad inimesed olid soetanud linna vaesemates osades suuri kortermaju ja elasid üürirahadest. Üür oli aga ebaõiglaselt kõrge. Järgnesid n-ö meeldivad näidendid, kusjuures meeldiv on tinglik: sõjavastane komöödia ,,Inimene ja relvad" (koloniaalpoliitikat käsitles), ,,Saatuse soosik". Nendes arvustab ühiskonnas esinevaid petteväärtusi. Sajandi alguses kolmas rühm ,,kolm näidendit puritaanlastele": ,,Saatana õpilane", ,,Caesar ja Cleopatra". Viimases käsitleb uudselt ja humoorikalt ajaloolisi suurkujusid traditsioone eiravalt ja toob välja võimuloleva inimese üksilduse teema. XX sajandi alguses hakkab Shaw' särama. On dramaturg, ise kirjutab, ise lavastab. ,,Major Barbaros" (kandev mõte on, et kapitalistlikus ühiskonnas pole voorus ilma rahata mõttekas); ,,Doktori dilemma", ,,Pygmalion" 1911. Kui puhkeb I MS, siis on Bernard selgelt sõjavastane