Maa kasutus 9 Kalandus Dominikaani Vabariigis on kala püügiks head võimalused. Rannajoone pikkus on 1288 km ja mere pindala on 350 km2. Kala püütakse üsna vähe, 9000 tonni aastas millest 2000 tonni püütakse rannikult ja 3000 tonni avamerelt. Kala on võimalik püüda aastaringselt, kuid kõige parem on püüda suveperioodil, sest siis on meri rahulikum ja kala on ka rohkem. Lõunarannikul saab püüda purikala ja põhjarannikul kuningmakrelli ja tuunikala (2004). (allikad 1, 11) Metsamajandus Dominikaani Vabariigis on 30% maast kaetud metsaga ning see teeb umbes 1,4 milj hektarit. Kõige suuremad ja tihedamad metsamassiivid jäävad riigi keskosa mägedesse. Umbes 80% on niiske või kuiv lähistroopiline mets, mille moodustavad laialehised puuliigid. Ülejäänud 20% on männimets. 25% metsadest on looduskaitse all. Küttepuude tootmiseks on arvutatud 556000 m3 aastas
Järjest võib olla sadu või isegi tuhandeid konkse. Jada võib olla ankurdatud või triiviv. Õngejada tapab palju merikilpkonnasid ja merelinde. / http://en.wikipedia.org/wiki/Longline_fishing, 26.09.09/ Joonis 8 Õngejada 10.1 Pelaagiline jadaõng Pelaagiline jadaõng on triivpüünis, millega püütakse suurte pelaagiliste kalade hõredaid koondisi ( tuun, purikala, mõõkkala, hai, lõhe). Ühe laeva pealt merre heidetud jada üldpikkus võib ulatuda kuni 160 km, õngede arv 2000 ja rohkem. Liin koosneb tavaliselt 15-720 m pikkustest sektsioonidest. Pelaagilse põhjaõnge püügitegur on tunduvalt väiksem kui põhjalähedasel jadaõngel. Saaki võib lugeda heaks, kui kala püüavad 5% söödetud õngedest (vt. joonis 8) . /Eesti Kalandus 1991 nr. 8, lk. 4/ 21 10.2 Põhjajadaõng
annaabi.ee 
