haigushoogu. Podagra levik on suurenenud seoses puriinirikaste toitude ja alkoholi tarvitamisega. (Reumatoloogia, 2000) Podagra on suhteliselt sage haigus, esinedes umbes viiel inimesel tuhendest. Sagedamini haigestuvad mehed vanuses 40-50, postmenopausis naised, samuti neeruhaiguste, diabeedi või rasvumise all kannatavad inimesed. (www.inimene.ee) Riskitegureiks, mis soodustavad podagra teket, on: o Liigsöömine ja liikumisvaegus. o Puriinirikka toidu tarvitamine (liha, subproduktid, kaunviljad). o Rohke alkoholi tarvitamine. o Pärilik eelsoodumus. o Mõned haigused: ateroskleroos, isheemiatõbi, hüpertensioon, diabeet. (Sisehaigused, 1996) Etiopatogenees. Inimese organismis on puriinide lagundamise lõpp-produktiks kusihape. Puriinide allikaid on kolm: toit, endogeensete nukleotiidide degradatsioon ja resüntees. Kusihappe sisaldus plasmas sõltud puriinide moodustumise ja eritumise suhtest
saab alguse Shine Dalgarno järjestusel mRNAl, eukarüootne toimub mRNA 5' otsa juures. Prokarüoot - initsiatsiooni käigus moodustub vastavatest ribosoomi subühikutest, initsiaator- tRNAst ja mRNA-st ribosoomi 70S kompleks. Funktsioneeriva kompleksi moodustumiseks on vajalikud nn. initsiatsioonifaktorid (IF-1, IF-2, IF-3). Initsiatsiooni alustab mRNA seondumine 30S subühikuga, subühik seondub mRNA puriinirikka piirkonna külge, mis asetseb enne AUG startkoodonit. Seda piirkonda nimetatakse Shine Dalgarno järjestuseks ning see on komplementaarne 30S subühikus asuva rRNA järjestusega. Järgmisena katalüüsib IF-2 initsiaator-tRNA seondumist ribosoomi P-saiti. Pärast seda toimub 30S ja 50S subühikute ühinemine, mille käigus eemaldub IF-2 initsiaator-tRNA küljest, kasutades GTP energiat. Kui see protsess on lõppenud, on moodustunud funktsioneeriv 70S ribosoomi kompleks
annaabi.ee 
