jäänud kivimi tühikuisse gaasidest vôi kuumadest vesi- lahustest väljasettinud mineraalid. Sagedamini moodustavad selliseid nn. "mandleid" kvarts, kaltsedon, kaltsiit, tseoliidid. Püroklastiline struktuur on iseloomulik tuffidele, kus esinevad koos väga erineva suurusega purdmater- jal ja vulkaaniline klaas Tekstuuri põhjal: kôige laiemalt levinud süvakivimites massiivne, purdkivimites aga kavernoosne tekstuur. Mineraalide ebaühtlane jaotus kivimis loob aga taksiidilise vôi orienteeritud tekstuuri. Taksiidilise tekstuuriga kivimi eri osades on mônevôrra erinev struktuur. . Laavavooludest moodustunud kivimeile on sageli iseloomulik fluidaalne e. voolutekstuur. Kivimi koosnemine vahelduvalt erineva mineraalse koostisega vööndeist annab talle vöödilise tekstuuri. Ränidioksiidi sisaldusel- põhinev klassifikatsioon jagab magmakivimid happelisteks,
Paiknevad peaaegu rõhtsalt, kuid on lõhesid ja settelünki. VENDI ladestu vanim 600-570 milj.aastat tagasi. Sel ajal oli Kirde- ja Põhja Eesti alal mageveekogu, kuhu settisid liivad ja savi vahekihtidega aleuroliidid. (Aleuroliit on liivast peenem ja savist jämedam settefraktsioon.) Lääne- ja Edela Eestis vendi setted puuduvad. Fauna- ja elutegevuse jäänused setetes peaaegu puuduvad. Jälgi vaid vetikatest. Vendi setendid Eestis ei paljandu. Vendi tähtsus purdkivimites leiduvad reostumata põhjaveevarud nn kambriumi-vendi põhjaveekompleks. Vendile järgnes pikim maismaaline periood, mille vältel osa Vendi kihistut kanti laiali. KAMBRIUMI ladestu Kambriumi ajastu (570-480 milj. a. tagasi) esimesel poolel ujutati Eesti põhja ja kirdeosa üle normaalsoolsusega mere poolt, mille piirid muutusid. Aeg-ajalt meri taganes ja kuhjunud setted kanti ära. Hiljem meri laieneb ja katab juba peaaegu tervet Eestit. Setete paksus kasvab edela suunas
annaabi.ee 
