Kuigi vendi merelistest setetest on faunaleidi mujal teada, ei olnud siinne liiva ja saviainese suur kuhjumiskiirus loomsete organismide elutegevuseks soodne ning selle tõttu ei ole Eesti vendi ladestust faunajäänuseid ega ka nende elutegevuse jälgi leitud. Vendi rakenduslik tähtsus seisneb eelkõige selle purdkivimiga seotud suurtes põhjaveevarudes. Koos lasuvate alamkambriumi setenditega moodustab vendi liivakivide ja aleuroliitide kompleks nn. kambriumivendi põhjaveekompleksi. Kambriumi ajastu Pikem maismaa periood (570480milj. a.t.), mille vältel osa varem tekkinud settekivimid ära kulutati ja murendmaterjal minema kanti. Järgneva mitmekümne miljoni aasta jooksul oli Eesti ala kord rohkem, kord vähem
nendega kaasnenud kulutusprotsessidest. Aluskorrakivimite pealispinna madaldumine Vendi setendid Eestisa ei paljandu. põhjast lõuna suunas ning vanaaegkonna kihtide vastav kallakus on iseloomulik peaaegu Vendi rakenduslik tähtsus seisneb eelkõige selle purdkivimiga seotud suurtes, seni veel kogu Eesti territooriumile. reostumata põhjaveevarudes. Nagu teistelgi platvormidel võib ka Eestis esile tõsta kahte struktuurikorrust - aluskorda ja pealiskorda. Kambriumi ladestu
annaabi.ee 
