Vaarika tädi muidu üsna näruses aias hakkasid Nöbinina võlujõu abiga lilled väga kaunilt kasvama ja õitsema. Samuti karistas Nöbinina sipelgate pesakonna kallalase ässitamisega kahte ulakat poissi Marekit ja Erikut, kes olid ümbruskonnas palju paha teinud. Tänu Nöbinina karistusele ei julgenud poisid enam iialgi ühtegi pahategu teha. Kuigi Nöbininal oli perekond Puraviku juures hea elada, siis igatses ta siiski väga päris oma maja. Et ta aga saaks edasi olla ka koos perekond Puravikuga, siis ehitas ta oma uue maja päris perekond Puraviku maja lähedale ja pealegi veel täpselt samasuguse – nii seest kui väljast. Laste rõõmuks aga võlus ta oma aeda veel ka kaks poni – Hulivili ja Pilipali, keda lapsed said igal ajal vaatama ja paitama tulla. Nii Nöbinina kui ka kõik perekond Puraviku liikmed olid väga õnnelik ning nad ootasid rõõmuga, millised toredad seiklused koos Nöbininaga veel ees ootamas on.
Soosutunud aladel ja soodes kasvab umbes 1/3 Eesti männikutest. Eesti kõige kõrgemad männid kasvavad Järvseljal (Tamm, 2001). 1.4. Koht ökosüstemis Mänd on toiduobjektiks paljudele loomadele: okastelt võib leida putukavastseid, koore alt üraskeid, kõrgelt võrast käbilindu ning musträhni. Männiokkad on toiduks ka metsisele. Suvel veepinnale langevast õietolmust toituvad kalad. Männijuured moodustavad mükoriisa ehk vastastikku kasuliku kooselu männiriisika ja puravikuga, kes varustavad mändi vee ning mineraalainetega. Noored männikud on toiduks põtradele (Harilik mänd, 2011). Mänd eraldab ka fütontsiide, mis puhastavad õhku mikroobidest ja mõjuvad seega tervisele hästi (Tamm, 2001). 5 1.5. Kasutusalad Männi puit on pehme ja kerge ning seega hästi töödeldav. Puidu tihedus on 530 kg / m 3. Puitu on kerge värvida, peitsida, poleerida ja lakkida
annaabi.ee 
