Rahvakoosolekuid nimetati komiitsideks, mis toimusid esialgu kuuriate kaupa ehk suguvõsade kaupa. Neid rahvakoosolekuid ehk komiitse nimetati kurioaatseks komiitsiks. Pärast elanikonna jaotust varanduslikueisu järgi (6 saj eKr) tekkisid tsenturaalsed komiitsid. Need ei kogunenud enam päritolu järgi. Kuningal ei olnud piiramatut võimu ja ta oli eelkõige: 1.vähejuht 2. kohtunik ja 3.religoosete kombetalituste läbiviija. Kuninga tunnuseks oli kotkaga skepter, pupurmantel, kuldne diadeem ja elevandiluust troon. Kuninga ees käisid liktorid, ehk teenrid, kes hoidis käes kepi kimbukesi ja nende sisse olid pistetud kirved. See traditsioon oli pärit esivanematelt etruskidelt. Senatisse (ladina keelne sõna senaatus ehk vanemees/rauk) kuulusid sugukondade vanemad. Algul oli 100 liiget ja hiljem 300. Kõik komiitside otsused pidid saama senati heakskiidu. Senati liikmeid kutsuti veel isadeks ehk ladina keeles patres.
patriotsimi ja riigitruuduse, põhjendamiseks. Institutsioonid 1) Mis on imperium Imperiumi all mõisteti kõrgeimat võimu, mis sisaldas eneses sõjaväe ülemjuhatuse, kõrgeima tsiviilvõimu, ent samuti ka teatud religioosseid funktsioone. Otseselt tähendas imperium õigust juhtida sõjaväge. 2) Kuningas; tema võim ja funktsioonid Terve kogukonna eesotsas seisis kuningas, kes valiti komiitsidel kuuriate poolt ja tema võim oli piiratud. Välisteks tunnusteks olid nt pupurmantel ja kulddiadeem. Kuningal oli kõrgeim võim, mis sisaldas eneses väejuhi, kohtuniku ja mõndade religioossete kommete täitja kohustusi. Roomal oli seitse kuningat. Kolm viimast olid etruskid, ning viimase kuninga tarquinius superbuse vastu puhkes ülestõus, mille tagajärjel too pidi maapakku minema. Kuningate aeg sai läb ija algas vabariik. Kuningate perioodil rajati rooma õiguse alused- õigus jagati fas´iks(jumalikud ettekirjutused) ja jus´iks(võimude ettekirjutused, kohus).
annaabi.ee 
