Retsensioon Kristjan Lukk ,,Pühendusega viimasele moele" Käisin 19. märtsil Kuressaare Kultuurikeskuses vaatamas Piret Pupparti ja Marin Silla ühist fotonäitust ,,Pühendusega viimasele moele". Tegemist oli kahe noore naise esimese ühise tööga. Piret Puppart on pärit Saaremaalt ning õppinud Eesti Kunstiakadeemias. Hetkel töötab Puppart Montonis. Fotograaf Marin Sild on samuti õppinud Kunstiakadeemias sealt sai alguse tema kirg fotograafia vastu, mis on nüüd saanud tööks. Kõik näitusel olnud fotod on tehtud Silla poolt, samas kui Puppart on see, kes nende peal poseerib. Näituse eesmärgiks oli kõnelda avameelselt moest. Kirjelduses öeldi, et piltidega kaasneb iroonia moega kaasaskäimise aadressil ning selle naeruvääristamine. Igal fotol on rääkida oma õpetlik lugu
Koostajad: Mona Schiff ja Triine Puppart Juhendaja: Laine Lehto INDONEESIA MUUSIKA INDONEESIA Indoneesia on riik Kagu-Aasias, mis hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. See on mitmekesisekultuuriga maa, mis on olnud sajandeid india kultuuri - hinduism, budism – mõjusfääris. 15.saj jõudis Indioneesiasse islam, millest jäi puutumata vaid Bali saar. Indoneesia puhul ei võimalda muusikavormide ja nendega seotud kunstiliikide rohkus rääkida ühtsest kultuurist – regionaalsed erinevused on niivõrd suured. VEEL INDONEESIAST Märksõna, mis esimesena seostub selle piirkonna muusikaga on gamelan. See sõna tähistab nii muusikastiili kui ka instrumentide gruppi. Gamelaokestrid koosnevad mitmesugustest metallplaatidega instrumentidest ja häälestatud gongidest. Orkestrisse kuuluvad nt: gongid ja ksülofonid, puhk- ja keelpillid. Muusika kõlab...
o ja viimasele slaidile nupp, mis viib esimesele slaidile o Sellele slaidile 2 nuppu: mis viib viimasele slaidile mis viib esimesele slaidile Gert Kaasik 2 Õpilased o Gert Kaasik o Regor Laanemaa o Raimo Prants o Elen Mägi o Sander Puppart o Kristo Jõgi o Kristjan Kull o Joel Vits o Ander Nabi o Carlos Manuel Leemet o Marek Viirok o Cauro-Kaspar Kadakas Gert Kaasik o Jalmar Tõnsau o Kris-Endrik Tambaum o Sander Sumla o Henry Kahver o Sven Raaper o Erik Rambi o Ken Kivi o Dmitri Ivanov 3
Rahvariideid kanti piduliku riidena kuni 19. sajandi lõpuni ning 20. sajandi algul veel Lääne- Eestis ja saartel, eriti Muhumaal. Tänaseni kantakse rahvariideid Kihnu saarel. Ka on säilinud Eesti kaguosas elavate setude vanad rahvarõivad, kuid neid kantakse vaid esinemisrõivana ja mõnikord pulmades. Kasutatud kirjandus 1. Tuubel, V. 2001 Eesti Rahvakultuur 19. Sajandil. Tõravere Trükikoda 2. Piiri, R. 2011 Ehtimine. OÜ Vali Press 3. Puppart, P. 2011 Eesti rahvarõivas ja mood. TEA Kirjastus
annaabi.ee 
