asjaga,tähelepanu suunatud sellele,aju töötab kindlat informatsiooni. 3. Ärkvel ja rahulik 8-13Hz; inimene tegeleb igapäevaste tegevustega, aju võtab erinevat informatsiooni vastu,aga ei jäta kõike meelde. 4. Unisus 4-7Hz ; toimub ära vajumine 5. Kerge uni 4-7Hz ; äratamine kerge,inimene pole veel täisti välja lülitatud 6. Sügav uni 1-3Hz ; inimene magab sügavalt,teadvus ja tähelepanu kadunud,äratamine on raske. 7. Kooma seisund eluteguvst näitab pupillireaktsioonid,inimese elu kontrollivad aparaadid 8. Surm elutegevus on lõppenud; inimene ei hinga,liigu,aju ei tööta. Une faasid; Aeglane uni,mille käigus aju elektriliste lainete võnkeperiood suureneb,jaguneb 4.staadiumiks; Kerge uni kestab 2 minutit,võidakse näha fantastilisi pilte,tajuda kukkumistunnet ja võpatada Uinumise aste- kestab 20 minutit,veidi suurema agedusega lained,nii selles,kui kerge une
Sensorrakud on reetina viimane rakukiht. FOVEA CENTRALIS on punkt, mis näeb kõige teravamalt- seal valgus langeb otse kepikestele ja kolvikestele ja PIMETÄHNi langevat valgust ei detekteerita üldse- sealt väljub nägemisnärv. 43) Silma optilise süsteemi regeleeritavus. Akommodatsioon. Silma optiline süsteem lühinägevuse ja kaugelenägevuse korral. Lühinägevuse ja kaugelenägevuse korrigeerimise võimalused. On kaks regulatsiooni varianti: pupillireaktsioonid, kus lähedale vaatamisel ning suure valgushulga korral on pupill kitsam. Pupilli suurust reguleeritakse iirise suuruse muutmise abil seal leiduvate lihaste abil. Pupilli ahenemisel suureneb teravussügavus. akommodatsioon, kus muudetakse läätse kumerust- lähedale vaatamiseks peab lääts olema kumeram, kui ei oleks akommodatsiooni, tekiks kujutis lähedale vaatamisel võrkkesta taha. Lääts muutub kumeramaks, kui tsiliaarlihased kokkutõmbuvad, sest