hoolitseda rohkem enda juuste eest. Võib-olla ei peaks me igapäevaselt kandma nii uhkeid soenguid, kuid juuksed võiksid olla hästi hoolitsetud. Kaheksakümnendate lõpus tulid moodi ka nn „peenikesed vahvlilokid“, mida tehti spetsiaalsete kuumade tangidega. Uudsed tangid olid alguses paljudele oma kalliduse tõttu kättesaamatud ning need, kes soovisid enam-vähem sama tulemust, pidid selle saavutamiseks meisterdama õhtuti juustesse peenikesi punupatse, et hommikul need jällegi lahti kammida. Ja eriti popp olid sa siis, kui soengu juurde kuulus ka suunaga küljele tupeeritud kõrge tukk, mille püsimiseks lisati ohtralt juukselakki. Kaheksakümnendad olid ka esindusnaise ajastu, kes veetis pikki tunde ilusalongis ja juuksuris. Naised, kohustuslikud blondeeritud (aga ka erivärvilised) triibud juustes, olid tihtipeale äravahetamiseni sarnased. Olen arvamusel, et kui väga paljud naised nägid sarnased välja, ei olnud see enam ilus.
Ma olen ju ka selle seitsme kuuga muutunud. Mul on õlgadeni pruunid sirged juuksed ka. Ma pidin otsima välja riided, millega oleks sobilik veepeole minna. Peale hoolikat valimist otsustasin selga panna kollased paeltega ja äärtest rohelised püksid. Muidugi panin ma ka midagi sinna peale. Ma valisin miniseeliku, mis oli üpris lai. See seelik oli värvilisi lilli täis. Ma panin võrkpluusi peale ja olingi valmis. Ah muidugi pidin ma oma juuksed kuidagi korda seadma. Ma tegin endale pea punupatse täis. Kui ma päris valmis olin, siis pidin ma minema hakkama, sest see Veenuse ööklubi on siit päris kaugel. Noh ja kell oli juba seitse ka. Ma tõmbasin rulluisud jalga ja panin kaitsmed külge. Et mul minnes igav ei hakkaks, siis võtsin pleieri ka kaasa. Ma jõudsin kohale 45 minutiga. Ma ostsin pileti ja ootasin, kunas Veenus avatakse. "Palun võtke rulluisud ära, kuna meil ei lasta nendega sisse," ütles üks mees, kes oli umbes 36 aastat vana. "Hea küll
annaabi.ee 
