samasugusena kui varasematel aegadel. Tohust oli märss, mida kanti seljas ja viisud, mida kanti jalas. Tohust tehti ka noatuppesid, võitoose, soolavakku ja marjakorve. Tohtu kulus nii suurel määral, et seda käidi kevadeti metsas varumas. Siis oli puudel mähaaeg ja koor tuli hõlpsasti puu küljest lahti. Eriti ulatuslikult varuti kasetohtu meie tuntuimas puutöö piirkonnas, Avinurmel. Suurte esemete tarbeks kooriti tohtu tüvelt suurte palakatena. Punumismaterjaliks lõigati kitsaid, kuid meetrite pikkusi tohuribasid ehk sugasid. Lõigati erilise noaga ludaga. Ludaga tõmmati spiraalikujuliselt piki kasetüve ülalt alla. Saadud sugad keriti keradeks viidi ulualla. Siin võisid nad kasutamist oodata aastaid. Enne tarvitamist pandi tohuriba vette likku, siis muutus ta jälle painduvaks ja sitkeks. Tohust päris paljaks kooriti need kased, mis kuulusid raiumisele. Nendelt puudelt, mis taheti kasvama jätta, võeti tohtu nii, et
Võrsed pikad, sihvakad, päikesepoolselt küljelt punakaspruunid, muidu kollakashallid, paljad(vahel harva veidi karvased). Pungad paljad, läikivad, pruunid, kuni 3 mm pikad. Lehed asuvad sageli vastakult, süstjad kuni äraspidimunajad, 2-10 cm pikad, kuni 1 cm laiad, tipuosas saagja servaga, pealt tumerohelised, alt sinakad, paljad. Abilehed puuduvad. Urvad kitsad, kuni 5 cm pikad, õitseb mai algul. On dekoratiivne liik, hästi paljuneb pistokstest. Võrsed on heaks punumismaterjaliks. Sordid: 'Nana', 'Pendula'; 'Ripa'; 'Uzny' . Härmpaju (Salix daphnoides Vill.) Kasvab kuni 10 m kõrguseks puuks või kõrgeks põõsaks, on meil areaali põhjapiiril, eeskätt kasvab Lõuna- ja Lääne- Eestis jõgede ja järvede kallastel, rannikuluidetel. Üldareaal Euroopa. Võrsed üsna jämedad, kollased kuni pruunid, noorelt veidi lühikarvased, hiljem paljad, vahel vahakirmega. Pungad kuni 10 mm pikad, punakad kuni kollased, karvased
annaabi.ee 
