Athena Athena, vanarooma mütoloogias Minerva, on tarkuse jumalanna ja sõjameeste kaitsja. Lisaks kõigele on ta ka kudumise jumalanna. Ta sündis Zeusi peast: kui Zeus tundis kohutavat peavalu, lasi ta sepajumal Hephaistosel oma pea lõhki lüüa ning sellest hüppas välja täisrelvis täiskasvanud Athena. Ta on ka hariduse, kunsti ja teaduse patroon. Zeus hüüdis teda "öökullisilmseks" ning suhtus temasse kui lemmiklapsesse. Samuti on Ateena kaitsejumalanna. Athenat on kujutatud enamasti esemetega, mis olid vajalikud sõjas: kilbi, kiivri, oda ja aigisega. Pühadeks olenditeks peeti öökulli ja madu, pühaks puuks õlipuud. Maal jutustab loo Athenast ja Arachnest. Sarnaselt teiste jumalatega ei sallinud ka Athena inimeste häbematut käitumist. Athena hindas ja innustas inimeste taibukust kõikidest Olümpose jumalatest kõige rohkem, ometi ei uskunud ta oma kõrvu, kuuldes oma õpilast Arachnet kiitlemas, et viimasel on Athenaga võrdeslt osavad käed. At...
mileedi kohkus, ütles ta et ei ole arsti vaja. Mileedi laulis ööläbi, kuni vangivalvur hakkas mileediga õiendama. Felton aga sõimas vangivalvurit, et ta mileedi peale häält tõstis. Mileedi võis vaikselt edasi laulda. 24.Winter ja Felton kõnelesid mileediga. Mileedi pani Feltoni ennast armastama ning ähvardas ennast ära tappa, kui teda Felton välja ei lase(teeskles). 25.Felton nägi mileedit nööri punumas(arvas, et naine ennast selle sama nööriga ülesse poob). Felton ja mileedi leppisid kokku aja millal nad omavahel räägivad. 26.Mileedi ja Felton kohtusid kokkulepitud kellaajal. Mileedi rääkis Feltonile oma piinamisest. 27.Mileedi valetas mehest, kes teda piinas ning selleks piinajaks nimetas ta Buckinghami, et selle sama mehe käsul tehti mileedi õlale liiliaõis. Mileedi lõi endale noaga ribide vahele kriimu. 28
ning osutab m¨arkidele , mis v¨aidetavalt `p¨oidlateooriat' toetavad. Vaatame, kuidas seletab Kanjigen [ 94]: Piktograaf. Kujutab puud, mil- le v~oras on yamamayu (siidius- si) kookonid. Kujutab teravale- hist tamme, kus yamamayu koo- konit punumas. Laenates `muusi- ka' h¨a¨aldust gaku , kasuta- ti m¨arkidega l~o~opima ; mure- tult vilet laskma jt. segamini. T¨ahendus `meeldiv, m~onus'
annaabi.ee 
