Huntämbliklased ( Pardosa & Lycosa ) Huntämbliklased kuuluvad sugukonda huntämbliklased, seltsi ämblikulised ja klassi ämblikulaadsed. Ta esineb terves maailmas, peale polaaralade. Enamus ämblikke püüavad saaki võrku punudes, huntämblik ajab saaki aga taga, sealt on ka ta nimi pärit. Huntämbliklased on väga osavad jahimehed, kes esinevad erinevates elukeskkondades. Harilikult esinevad nad siiski kuivades ja hõredavõitu paikades, eriti sellistel aladel nagu Ameerika preeriad. Mõned liigid on suutelised igal pool elama, teised aga on väga valivad oma elukeskkonna suhtes. Arvukalt väikesi huntämbliklase liike esineb taimestikus, kaljupragudes või kivide all. Suuremad liigi
2.saj eKr jõudis Isise kultus Rooma ja jäi seal senati vastuseisust hoolimata (tehti mitu korda korraldus pühamud hävitada) püsima 5. sajandini pKr. Caligula ja Caracalla ajal ehitati mitmeid templeid. Teda ülistati rohkeis hümnides kui kõiksuse- ja taevajumalannat, kultuurihüvede andjat, saatusevalitsejat, aitajat hädas, samastati Demeteriga. Isise templites elavatele naispreestritele omistati erilised võimed nad oskasid unenägusid seletada, kontrollida juukseid punudes ilmaolusi ning olid hinnatud ämmaemandad. Egiptuse päritolu jumalanna Isise kummardamine oli Roomas populaarne tavalise rahva ja eeskätt naiste hulgas. Isise kultus oli müsteeriumiusund vaiksete hardushetkedega. Kultuses oli kummardaja ja jumaluse suhe isiklik ja individuaalne. Valitsevad klassid püüdsid aga Rooma ühiskonnas Isise kultuse levikut tõkestada. Luuletajad kujutasid asja tumedates värvides, mistõttu Isise templeid peeti peaaegu bordellideks, kuigi
Mustlased · Mustlased, kes varastavad, petavad raha välja, valetavad. · Lambavargana tuntud Näps, kellele mustlaste külasviibimine kõige rohkem kahju teeb. · Näps loeb varahommikul mustlastele ette käskkirja, mille ta ise kirjutanud on ja milles öeldakse, et mustlased peavad poole tunni jooksul külast lahkuma, kuna Liivamäele, kus nad pesitsevad, ehitatakse kindlus. Korvitegija Siimu õnn Siim on vana mees, kes elab mereäärses majakeses. Ta teenib leiba korve punudes. Pidevalt jääb ta metsavahile vahele, kui korvide jaoks puujuuri üles kisub. Ühel päeval näeb Siim unes meest, kes kõnnib mööda mereäärt, raske käi seljas. Ta tuleb Siimu maja juurde ja nõuab süüa. Rändur räägib Siimule, et käib mööda rannikuäärt päripäeva ja otsib õnne. Veel ütleb ta, et kui Siim tahab õnnelikuks saada, peab ta Pärnu sillale minema. Siim ei tee unenäost väljagi. Aasta pärast näeb Siim sama meest unes, kuid nüüd kõnnib ta vastupäeva