Arvatakse, et nad moodustusid Päikesesüsteemi kaugemates äärealades, samal ajal kui seespool tekkisid planeedid. Komeedi tahke osa on tuntud tuumana. Aeg-ajat Päikese lähedusse sattudes muutub see tahkest olekust otse gaasiliseks, tekitades tuuma ümber tohutu pilve, mida nimetatakse komeedi peaks. Saba ei teki muideks mitte igale komeedile. Sabad on kaheosalised: gaasist saba ning tolmust saba, mille tekitavad vastavalt gaasi molekulid ning tolmuosakeste puntrad, kui nad päikesekiirgusest soojendatuna komeedist eralduvad. Kuna sabasid tõukab eemale päikesetuul, siis on nad alati suunatud Päikesest eemale. Seega, kui komeet on teel Päikesest eemale, liigub ta saba ees. Üsna mitmeid teadlasi üsub, et vesi toodi Maale algselt komeedi kujul. Seda on ka uuritud ja vähemalt osa keemiliste isotoopide uuringuid näivad vihjavat, et vähemalt osal komeetidest on sama tüüpi vesi nagu Maal. Põnev on ka võimalus, et komeedid tõid Maale
autobiograafiliste sugemetega, aga neid ei saa võtta üks-ühese autobiograafiana. Kirjutamisviis ühelt poolt modernistlik, aga samas ei ole sellele korralikku analoogiat. Rahvuslikumad teemad, allusiooniline mäng, viitamine teistele tekstidele. Vahetu ühiskondliku ja poliitilise olukorra tõlgendamine, aga on ka isiklikumaid tekste. Loomingu põhiteemaks Eesti ühiskond 40-50ndatel, poliitilise olukorra pained ja selle mõju inimestele. Shakespeare'likud puntrad, milles põimuvad reetmine, mäletamine ja unustus. 24. Madis Kõivu näidendid ja proosa. ,,Küüni täitmine" (1978) esimene ilukirjanduslik tekst (ilmus Jaanus Andreus Nooremb nime all; koos Hando Runneliga). Kõivu kirjutamisviis pole realistlik, lähtub modernistlikust traditsioonist. Tugev dialoogilisus on olemuslik, avaldub nii draamas kui proosas. Laiemas plaanis: saavad kokku erinevad hääled ja erinevad keeled. Tekstis on läbisegi võru-, saksa ja vene keel
annaabi.ee 
