transudaat või eksudaat, sest transudaadi korral ei ole vaja pleurale suunatud lisauuringuid ning võib alustada kohe põhihaiguse raviga. Samas eksudaat eeldab täpsustavaid lokaalseid kopsule, pleurale või rindkereseinale suunatud uuringuid, kuna vedeliku tekke põhjuseks on üldjuhul kohalikud faktorid. Pleuravedeliku kogumine ja transport Pleuraõõne punktsioon ehk torakotsentees on protseduur, mille käigus eemaldatakse vedelikku pleuraõõnest. Pleuraõõne ohutuks punktsiooniks ilma vahetu sonograafilise kontrollita on vajalik, et vedelikukihi paksus oleks radioloogilise leiu andmetel vähemalt 1 cm.3 Torakotsentees tuleks teostada kõigil patsientidel, kellel esineb teadmata põhjustel pleuraefusioon, välja arvatud südamepuudulikkusega haigetel. Südamepuudulikkuse korral tuleks pleuraõõne punktsioon teostada juhul, kui patsiendil on pleuriitiline rindkerevalu või pleuraefusioon ei reageeri südamepuudulikkuse ravile2. Torakotsentees on vajalik liigse
Punkteeritav veen peab olema hästi nähtav või vähemalt tuntav. Punkteerimiskoht ei tohi asuda liigese kohal (sel juhul ei lase kanüül liigese painutamisel manustatavat vedelikku läbi), veen peab kulgema sirgjooneliselt. Kogemustega erakorralise meditsiini tehnikud on võimelised veeni punkteerima ka juhtudel, kui veen nahapinnal näha ei ole. Haiglas kasutatakse vahel perifeersete veenide punkteerimisel ka ultraheli abi. 805 Pilt 51.25. Perifeerse veeni avastamine ja punktsiooniks ettealmistamine Punkteerimiskoht peaks veeni parema täituvuse huvides asuma südametasandist allpool. See on eriti oluline madala vererõhu või perifeersete veresoonte spasmi põhjustavate haigusseisundite korral. Madala vererõhu korral on sobiv kasutada tavalise žguti asemel vererõhumansetti. Pärast vererõhu mõõtmist saab täita manseti allpool süstoolset vererõhku asuva rõhuga. Veenide parema täituvuse saavutamiseks laske patsiendil käsivart mõned korrad painutada ja
annaabi.ee 
