süsteem)Mõõdistamise jaoks on vaja nähtavust 4 satelliidile. Kasutatakse vähemalt kahte GPS vastuvõtjat Satelliidi ülesanne: Mitmesuguse info vastuvõtmine ja salvestamine,Piiratud mahus andmetöötlus ,Sagedusstandardite töö tegemine ,Info ja raadiosignaali edastamine kasutajale, Manööverdamine orbiidil 31) GPS – haldab USA, algselt kasutas sõjavägi, hiljem kõigile kättesaadav, igas maakera punktsi vähemalt 24 sateliiti. 6 orbiiti. GLONASS – töötati välja NSVL. Alternatiiviks GPS ja GALILEOLE. 31 sateliiti. 4 orbiiti. Galileo – Euroopa Liidu loodav sateliitnavigatsioonisüsteem. Väiksema täpsusega versiooni kasutamine tasuta. Suurema täpsusega läheb ainult sõjaväele või neile kes maksavad. 3 orbiiti. 4 sateliiti ( 22 plaanis)
süsteem)Mõõdistamise jaoks on vaja nähtavust 4 satelliidile. Kasutatakse vähemalt kahte GPS vastuvõtjat Satelliidi ülesanne: Mitmesuguse info vastuvõtmine ja salvestamine,Piiratud mahus andmetöötlus ,Sagedusstandardite töö tegemine ,Info ja raadiosignaali edastamine kasutajale, Manööverdamine orbiidil 31) GPS – haldab USA, algselt kasutas sõjavägi, hiljem kõigile kättesaadav, igas maakera punktsi vähemalt 24 sateliiti. 6 orbiiti. GLONASS – töötati välja NSVL. Alternatiiviks GPS ja GALILEOLE. 31 sateliiti. 4 orbiiti. Galileo – Euroopa Liidu loodav sateliitnavigatsioonisüsteem. Väiksema täpsusega versiooni kasutamine tasuta. Suurema täpsusega läheb ainult sõjaväele või neile kes maksavad. 3 orbiiti. 4 sateliiti ( 22 plaanis)
tähistatakse dy või df, st dy=f´(x)△x. Kõrgemat järku diferentsiaal: Funktsiooni y=f(x) njärku ehk nndaks diferentsiaaliks nimetatakse diferentsiaali selle funktsiooni (n1)järku n n1 diferentsiaalist, s.t. d y=d(d y) Geomeetriliselt tähendab funktsiooni diferentsiaal f´(x)△x punktis (x, f(x)) funktsiooni graafikule tõmmatud puutuja punktsi ordinaadi muutu, mis vastab argumendi muudule △x. 15. Funktsiooni y=f(x) nimetatakse rangelt kasvavaks punktis x, kui leidub selline positiivne arv δ, et suvaliste x ∈(xδ,x) ja x 1 ∈(x,x+δ) korral
funktsiooni määramispiirkonda. Funktsiooni tuletis on defineeritud järgmiselt: Kui funktsioon omab punktis lõplikku tuletist siis nimetame teda diferentseeruvaks. Tuletise leidmist kutsume aga diferentseerimiseks. · Tuletise valem argumendi muudu ja funktsiooni muudu kaudu argumendi muut kohal a funktsiooni muut kohal a Siis Teoreem Punktis a diferentseeruv funktsioon on selles punktis pidev Tõestus Kuna punktsi a diferentseeruv funktsioon on määratud punktis a siis on täidetud pidevuse esimene tingimus. Tuleb veel tõestada, et eksisteerib ja võrdub -ga · Tuletis, kui funktsioon Kui funktsioon on diferentseeruv alamhulga D kõikides punktides on ta diferentseeruv hulgas D · Põhilised elementaarfunktsioonide tuletised 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. 11.
2 99 2 y´=(55+xy )/55y -x y 25. Funktsiooni diferentsiaal, diferentsiaali omadused, tuua näiteid diferentsiaali kasutamisest ligikaudsel arvutamsel. Diferentsiaal ehk tuletis on funktsiooni lähendava lineaarfunktsiooni muut vaadeldava punkti ümbruses. Avaldub kujul df=f´(x), kus f´(x) kohal x nim piirväärtuseks. f´(x) = lim y/x = lim f(x+x-f(x)/ x x-0 x-0 Omadus: kui funktsioonil y=f(x) on tuletis punktsi x=x , siis ütlen, et funktsioon on 0 diferentseeruv punktis x , kui funktsioon on diferentseeruv aga mingi piirkonna igas 0 punktis, siis öeldakse, et see funktsioon on deferentseeruv selles piirkonnas. Funktsiooni tuletise väärtus antud kohal võrdub funktsiooni graafiku puutuja tõusuga sellel kohal.
annaabi.ee 
