20.02.2017, K. Künnis-Beres Punktreostusallikad Läänemere piirkonnas Punktreostusallikate reostus pärineb peamiselt reoveepuhastitest (asulad, linnad, tööstusettevõtted). • Reoveepuhastitest väljuv vesi peab vastama range- tele puhastusnõuetele (mis mere koormusest ja tund- likkusest tulenevalt on Läänemere piirkonnas rangemad kui mujal Euroopas) 20.02.2017, K. Künnis-Beres Punktreostusallikate kontroll Punktreostuse puhul mõõdetakse reostuskoormust, milleks määratakse/analüüstakse vees järgmisi parameetreid: • Hõljuvainete sisaldus • Orgaanilise aine sisaldus • Fosfori sisaldus (1,5-2,0 mg/l) • Lämmastiku sisaldus (10-15 mg/l) • Naftasaaduste sisaldus • Ohtlikke ainete sisaldus (seni vähesel määral, tähtsustatud eriti viimastel aastatel). 20.02.2017, K. Künnis-Beres Hajureostusallikad Läänemere piirkonnas Hajureostusallikate
lämmastikoksiidid ja selle happed. Et peamine toitekoormuse allikas on põllumajandus, siis on Eesti veekogude hea seisundi saavutamiseks ennekõike vaja piirata just põllumajandusest pärit saastet. Palju abi poleks sellest, kui põlde vähem väetada: veekogudesse jõudev toitekoormus sellest lähiaastatel oluliselt ei väheneks suure toiteainete puhvri tõttu mullas. Esmatähtis oleks aga vähendada norme eiravat sõnnikukäitlust ja muid põllumajandusliku punktreostuse allikaid [3]. Kuid isegi kui see õnnestub, jääb umbes pooltes veekogudes praegustele nõuetele vastav seisund järgmisel aastakümnel saavutamata ning tõenäoliselt olukord hoopis halveneb. Suurimate veekogude Läänemere, Peipsi järve ja Narva jõe veekvaliteet ei olene mitte niivõrd meist kui Venemaast ja teistest Läänemere maadest. 16.Vee-ökosüsteemide toiduahelate eripärad. Toitumisahel e. toiduahel
Siia kuluvad näiteks kulud, mis on vajalikud ammendatud maavaradega karjääride rekultiveerimiseks, saastatud veekogus kalavarude ja ujumisvõimaluste taastamiseks; kulud maharaiutu asemele uue metsa istutamisele ning kasvatamisele jt. Veekogude seisundi paremaks muutmisel on see meetod üks enimkasutatavatest. Antropogeense surve tõttu ebarahuldavas seisundis oleva veekogu seisundi parandamiseks vajalikud kulutused (näiteks puhastusseadmete ehitamine või rekonstrueerimine asulate punktreostuse puhul) on selle meetodi kasutamise korral võrdelised saavutatava parema seisundi kui turuvälise keskkonnakauba rahalise väärtusega. 4. Sõidukulude meetod Mingi loodusliku objekti (kaitseala, pargi) tarbijapoolse majandusliku hinnangu aluseks loetakse individuaalsete, erinevast kaugusest objektini jõudmise kulude summa. Veekogude puhul kasutatakse seda meetodit nende rekreatiivse väärtuse rahalise mahu kindlakstegemisel. Eriti sobiv on sõidukulude meetod üksikute