Joonobjektid võivad olla kõver- või sirgjoonelised, looduslik, tehis, või tinglikud. Kõverjoonelised on nt jõed ja ojad, sirgjoonelised on nt kraavid, raudteed, metsasihid. Tihti on joonobjekti laius looduses mõõdistatud ning märgitud plaanile numbriga vastava joonobjekti juurde. Punktobjektid on maastikuobjektid, mida ei ole võimalik plaanil mõõtkavas kujutada ja mis kujutatakse seetõttu mõõtkavatute leppemärkidega. Punktobjekti kujutamiseks kaardil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter või mõni muu koht tavaliselt selle objekti keskpunktiga. Lähtudes leppemärgi kujutamise põhimõttest, on võimalik täpselt määrata objekti asukohta plaanil. Reljeefi kujutatakse põhiliselt horisontaalide ehk samakõrgus või samasügavusjoonte abil. Kasutatakse ka erinevaid värvusi. Järsakutel ja tehiskalletel on eraldi leppemärgid. Omaette rühma leppemärke kaardil moodustavad tekstid ja arvud
nihutamine), ‘STYLE (kirjapildi muutmine), ‘ZOOM (mingi joonise osa suurendamine) ja seda ka mitte alati, ORTHO, OSNAP ja veel mõned Kui tahetakse sellist käsku kasutada, teise käsu sees olles, on vaja esimessena sisestada ülakoma. Omaette kasutades pole ülakoma kasutamine vajalik. Pärast käsu ‘DDPTYPE ↵ tellimust avaneb vestlusaken Point Style sisestatava punkti kuju seadistami- seks. Punktobjekti kuju määratakse klõpsamisega vastava kujundi ikoonil. Punktobjekti suuruse saab anda kas tegeliku või suhtelise suurusena – protsentides joonestusvälja kõrgusest. ÜLESANNE I Pinnatükk 271 Punkti kuju ja suuruse valik (kõrval – vastavad põhimuutuja PDMODE väärtused, mille valikuarvude kohta arvuti poolses abimaterjalides teavet ei kuvata) toimub klõpsuga
Tinglikud joonobjektid on näiteks administratiivpiirid, mis võivad olla nii kõverjoonelised kui ka sirged. Joonobjektide kujutamiseks kasutatavad leppemärgid on harilikult laiemad kui looduses. Punktobjektid on maastiku objektid, mille mõõtmed on väiksemad mõõtkava kahekordsele täpsusele vastavast suurusest maastikul. Seega ei ole võimalik neid kujutada plaani mõõtkavas. Tüüpilised punktobjektid on geodeetilised punktid, elektripostid, üksikud puud,tornid, kaevud jne. Punktobjekti kujutamiseks plaanil ühitatakse kasutatava leppemärgi tsenter selle objekti keskpunktiga. Neljanda rühma moodustavad selgitavad märkused, arvud ja lühendid, mis kantakse plaanile lisaks nii punkt-, joon- kui ka pindobjektide leppemärkidele. Näiteks kohanimed, veekogude nimed, maapinna kõrgusarvud jne. 39. Tahhümeetrilise mõõdistamise põhimõte 40. Ekker-mõõdistamise põhimõte 41. Trigonomeetriline nivelleerimine 42. Tahhümeetrilise mõõdistamise välitööd, krokii 43
annaabi.ee 
