tööst muudab soojusmasin kasulikuks tööks. Maksimaalne võimalik kasutegur 62%. n = A/Q1 = Q1 – Q2 / Q1. (Q1 – soojendilt saadud energia, Q2 – jahtule antud energia). 11. Mida näitavad ruumlaeng, pindlaeng ja joonlaeng? Ruumlaeng on ühemärgiline (negatiivne või positiivne) elektrilaeng, mille kandjad (elektronid, ioonid) on pidevalt jaotatud piiritletud ruumiosas. Pindlaeng – Joonlaeng - Joonlaeng koosneb üle pinna ühtlaselt jaotunud punktlaengutest, mis on asetunud piki joont. 12. Coulomb’ seadus. (Tähtede tähendused) – 2 positiivset laengut põrkuvad; 2 negatiivset laengut põrkuvad; positiivne ja negatiivne laeng hakkavad tõmbuma. 1 ∗q 1∗q 2∗r 12 4 PI∗E 0∗E F 12= r 2∗r 12 Kaks punktlaengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline nende kehade laengutega ning pöördvõrdeline nende laengute vahelise kauguse ruuduga Vihikus paremini arusaadav (Loeng 10). 13
Elektrostaatika kursuses oli muuhulgas juttu sellest, et iga elektrilaeng tekitab enda ümber elektrivälja, mis mõjutab jõududega teisi elektrilaenguid. Kahe paigalseisva punktlaengu vahel mõjuvaid elektrilisi tõmbe- või tõukejõude kirjeldas Coulombi seadus. Sarnaselt tekitab elektrivool enda ümber magnetvälja, mis mõjutab jõuga teisi voolusid. Magnetvälja jaoks on Coulombi seadusega analoogilise seaduse formuleerimine keerulisem, sest erinevalt punktlaengutest pole olemas nn. punktvoolusid. Selle asemel võetakse kasutusele vooluelemendi mõiste. Vooluelemendiks Idl nimetatakse lõpmata väikese pikkusega juhtmelõiku, mille pikkus on dl ja mida läbib vool tugevusega I. See on vektor, mille suund ühtib voolu suunaga juhtmelõigus. Selline vooluelement tekitab enda ümber elementaarse magnetvälja. Biot’ ja Savart’i katsetest järeldub, et see kahaneb võrdeliselt kauguse ruuduga (sarnaselt punktlaengu
annaabi.ee 
