EI EI EI 2 kus: C1 integreerimiskonstant (C1 = A), [rad]; Priit Põdra, 2004 170 Tugevusanalüüsi alused 11. DETAILIDE PAINDEDEFORMATSIOONID Punktkoormusega konsool F A B x f l y max
st – vajum hetkeks t s – lõplik vajum 4.8 Vundamendi konstrueerimine ja tugevusarvutus Eelneva alusel määratakse vundamendi plaanilised mõõtmed. Vundamendi konstruktsioonimaterjalide tugevusomadused konstruktsioonielementide kandevõime tuleb arvutada kooskõlas standarditega EN 1992 kuni EN 1996. Jäiga vundamendi all võib eeldada lineaarset survejaotust. Ökonoomsema lahenduse huvides võib kasutada pinnase ja ehitise koostööd arvestavaid meetodeid. Punktkoormusega lint- ja plaatvundamendi paindemomendid ja põikjõud peaks leidma alati deformeeruvale keskkonnale või vedrusüsteemile toetuva lindi või plaadina.
värvima suure rulliga ja alati üks sein korraga. Värv hajutatakse juba värvitud pinna suunas ja akna poole. 2.Kips ja puitkiudplaatide võrdlus Kipsplaat on üldiselt ilmastikukindlam. Enne värvimist, lakkimist ja muid selliseid toiminguid peab tegema ettevalmistavaid töid – näiteks pahteldama. Kipsi kasutatakse tänapäeval rohkem renoveerimisel, kui puitkiudplaati. Kips on hinnasuhtes odavam. Kips on nõrgema punktkoormusega ehk ta tuleb igaltpoolt ära toetada. Mõlemad on kuidagi painutatavad ja kumbki neist ei tule niiskust väga. Puitkiudplaate kasutatakse suuremalt jaolt mööblitööstuses. Paksus varieeruvalt: 2,5 – 50 mm. Suurus varieeruvam. Plaate saab kohe üle värvida, lakkida ja muud sellist. Saadaval ka erinevat värvi plaadid. Puitkiudplaadid on tugevamad, tarnimisel on väiksem võimalus, et katki läheb. Eksamipilet Nr.13 1. Vanade värvikihtide eemaldamine