soolise jaotuse järgi. Kokku intervjueeriti 149 erinevat Tallinna kesklinna teenindajat. Küsitlus toimus kümne, väljatöötatud küsimuse abil, millest pooled keskendusid teenindaja sotsiaalse keeleoskuse testimisele ja ülejäänud küsimused teenindaja professionaalse keeleoskuse testimisele. Küsitlejal paluti märkida teda teenindava isiku sugu, vanusegrupp, sotsiaalse keeleoskuse tase ja professionaalse keeleoskuse tase (punktiskaala 0'st 5'ni). Kogutud andmetest selgus, et naissoost teenindajaid oli Tallinna kesklinnas märgatavalt rohkem kui meessoost teenindajaid. Selgus, et inglise keele oskus Tallinna kesklinnas oli teenindajate eri vanusegruppide läbilõikes ühtlane. Üldine hinnang jäi 3 punkti (rahuldava keeleoskuse) ja 2 punkti (kehva keeleoskuse) vahele. Võrreldes mees- ja naissoost teenindajate keele oskust selgus, et meessoost
73 tense pinges + 74 terrible kohutav + 75 terrified hirmunud + 76 tired väsinud + 77 upset ärritunud + 78 wise tark + 79 worried mures + 80 cowardly argpüks - HINNANG: 101 õiget vastust / 102 vastatust / 126 võimalusest Punktiskaala: 126 - 110 - "5" 109 - 80 - "4" 79 - 60 - "3" 59 - 30 - "2" 29 - 0 - "1" E.K TÕLGE LOOMAD E.K. TÕLGE kartma midagi + 1 dog koer + vaimustunud olema millestki + 2 fox rebane +
4 MIINUSPUNKTID Kirjavead -1 Mittevajalikud tühjad teksti- vm kastid -1 Udused või moonutatud pildid -1 KOKKU 21 P 11 UURIMISTÖÖ HINDAMISE JUHENDID Uurimistöö eest saab õpilane kaks viiepallises skaalas pandud kursusehinnet. Nende hinnete aluseks on mõlemal juhul sajapalline punktiskaala, mille kriteeriumid on selgitatud juhendis ning hindamislehel. Esimese hinde paneb tööprotsessi hindamise juhendi alusel töö juhendaja, põhjendades õpilasele ning komisjonile oma antud hinnanguid. Teise hinde panevad esitatud töö ning kaitsmise hindamise juhendi alusel tööd lugenud ja kaitsmisel viibinud komisjoniliikmed. Seejuures hindavad töö sisulist külge (hindamislehe punktid 1-5) komisjoniliikmed, kes on tööd lugenud. Hindajad
Gangvargi ees. Kolmas-neljas olid IFK esindanud Paul Jefimoff ja John Engberg. Viiendaks jäi eestlane Gustav Kiilim. Kiilim oli püstitanud eelmistel hooaegadel Eesti tipptulemusi 100 meetrist 1500 meetrini. Kõnealust võistlust alustas Kiilim oma võimetele vastavalt. Väljakualadel ta aga külalistele konkurentsi ei pakkunud. Kiilimi üksiktulemused (11,9 - 5.46 - 7.90 - 1.40 - 56,0 - 22,0 - 27.52 - diskv. - 30.40 - 4.47,2) andsid 1912. aasta punktiskaala järgi esimeseks Eesti rekordiks 4438,195 punkti. Tulemuste võrdlusest selgub, et Pirital võistelnud Abrams oli kümnevõistlejana Kiilimist võimekam. Seda ta ka järgmisel suvel Riias II Venemaa olümpial 5642,255 punkti ja pronksmedali võitmisega tõestas. Antwerpeni olümpiamängude lähenedes kirjutas "Eesti Spordilehe" esimene toimetaja ja riigitegelane Ado Anderkopp võimalusest püstitada maailmarekord. Eesti meistrivõistlustel 1920
annaabi.ee 
