9. Mõõtmistulemused kandke tabelisse 14.1, märkides ühtlasi ära, kas mõõdetud on heledaid või tumedaid rõngaid. Arvutage diameetrite kaudu Newtoni rõngaste raadiused ja seejärel nende ruudud. (Raadiuste otsene mõõtmine oleks ebatäpne, sest tsentraalne laik on küllalt suur ning seepärast on tsentri asukoha määramine raskendatud.) 10. Kandke koordinaatteljestikule funktsiooni r2j =f väärtustele vastavad punktid (y-teljel on r2j, x-teljel j ). Lähendage punktiparve sirgega. Kui mõõtmised on õigesti tehtud, asetsevad katsepunktid sirge lähemas ümbruses. Leidke vähimruutude meetodil sirge tõus Rλ0 koos A- tüüpi laiendmääramatusega usaldusnivool 95%. (Soovitame nii tõusu kui tema määramatuse leidmiseks kasutada füüsika II praktikumi arvutites olevat programmi “Lineaarne regressioon”. Selle kasutusjuhendi leiate töö nr 6 lisast.) Lähtudes tõusust, arvutage välja läätse kõverusraadius. Hinnake tema laiendatud liitmääramatus.
varieeruvad, Large ja Heritage (2009) andmetel on see ca 3500 m, kuid näitena Eestis kasutab Maa-amet lendude standardkõrguseks 2400 m (Large ja Heritage 2009). 4 LIDARi andmed iseenesest koosnevad peamiselt kolmest koordinaadist – peegelduse tekkimiskoha x, y ja z koordinaadid – koordinaatidele lisanduvad veel signaali intensiivsus, skanneerimisnurk, peegelduste arv impulsil ja muu info. Tulemuseks saadava kolmemõõtmelise punktiparve jaoks kogutakse kokku andmeid kolmelt allikalt: LIDARi sensor, GPS ja lennuki güroskoop. Seejärel andmeid korrigeeritakse lennuki kõikumiste ja asukohast kõrvalekaldumiste suhtes (Large ja Heritage 2009). Märkida tuleks ka seda, et välja saadetud laserimpulss on koonja kujuga, jõudes maapinnale ringikujulise jäljena (nadiiri korral). Kuid skanneerimisnurga suurenemisel muutub maapinnale jõudva impulsi kuju ellipsiks (joonis 4). Enamasti jääb jälje suurus 0,5.
Korrelatsioon-Korrelatsioon (korrelatsioonikordaja, korrelatsioonitegur, korrelatsioonikoefitsient) on levinuim arvkarakteristik iseloomustamaks kahe sõltuva juhusliku suuruse X ja Y vahelist (lineaarset) seost. Korrelatsiooni hindamiseks katseandmete järgi on vaja nn paarisvalimit, mis koosneb katse/vaatluse tulemusel saadud paarisvaatlustest (xi, yi), kus i = 1, 2, ..., N; N on valimi maht. Paarisvaatluste valimi põhjal saab koostada hajuvusdiagrammi, mis kujutab endast vastavat punktiparve (x,y)-tasandil. Lineaarset mudelit y = 0 + 1x nimetame edaspidi (lineaarseks ühefaktoriliseks) regressioonimudeliks ning selle mudeli hinnanguks on katseandmete põhjal arvutatav (prognoosi)mudel y = b0 + b1x, kus vabaliikme 0 hinnanguks on b0 ja lineaarliikme (tundlikkuse) 1 hinnanguks b1. Mudeli parameetrite leidmisel on sobivaimaks meetodiks vähimruutude meetod, mille kohaselt parameetrite hinnanguks tuleb valida sellised arvud, mille korral erinevused tegelike katsetulemuste ja
võrdne ühega. Kui korrelatsioonikordaja väärtus on 0, siis öeldakse, et tunnused on mittekorreleeritud. Sellest ei järeldu aga, et need tunnused on sõltumatud. ·Korrelatsioonikordajate abiga saame mõõta tunnuste koosmuutuvust ehk kovariatsiooni. ·Seose sümmeetrilisus: enamasti ei saa öelda, kumb kumba põhjustab Nõrgad kohad: 1. erindid - teistest väga palju erinevad uurimisobjektid. 2. Ainult lineaarne 3. Kaks erinevat punktiparve 4. Anscombe´i kvartett ·Kui tunnuste vahel on märgata ühist käitumist, siis ei pruugi see tegelikult alati tuleneda nendevahelisest sisulisest seosest. ·Olla ettevaatlik seoste tõlgendamisel: erindid; erinevad grupid; seos, mis tuleneb mingitest kõrvalistest tunnustest/nähtustest Spearmani astakKK, astak - in. järjekorra nr. Soo, rahvuse lõikes ei saa korrelatsiooni kasutada. Kasutatakse arvtunnuste puhul.
(scatter plot). Näiteks tudengite pikkuste ja kaalude vahelise seose iseloomustamiseks saame alljärgneva toodud graafiku. Lihtsaim viis kahe tunnuse vahelise regressioonanalüüsi tegemiseks on: aktiveerida joonis; valida menüüst Chart käsk Add Trendline...; valida avanenud menüüst punktiparve kuju paremini jälgiv regressioonijoon (peale tavalise lineaarse regressiooni - Linear - on punktiparvele sobitatavad ka mitmed keerulisemad kõverad); valida samast Add Trendline...-aknast (sama aken avaneb ka peale hiire parempoolse nupu topeltklõpsu trendijoonel) lipik Options ja märkida seal
Näiteks müügitulu võib sõltuda peale reklaamikulude veel paljudest muudest suurustest hinnad, üldine majandusolukord, ajategur (aasta algus, keskpaik või -lõpp) jms. Seose kuju kahe nähtuse vahel määrab geomeetriline joon, millele hajuvusdiagrammil olev punktide parv on kõige lähedasem. Kõige sagedamini on selleks sirgjoon ning sel puhul räägitakse lineaarsest seosest. Kuid võib ette tulla ka teistsuguse kujuga seoseid, mille puhul punktiparve iseloomustamiseks sobib paremini mingi kõverjoon. Seda geomeetrilist joont nimetatakse ka regressioonijooneks. Praktikas uuritakse samade nähtuste vahelist seost mitme erineva matemaatilise funktsiooniga ning seejärel lähtudes teatud kriteeriumitest (erinevad statistilised karakteristikud) valitakse nende hulgast parim. Seoste kuju püütakse kirjeldada võimalikult lihtsate funktsioonidega, mis määratleksid seose vaadeldava probleemi seisukohalt piisavalt hästi.
annaabi.ee 
