14. Mis on luup? LUUP e. SUURENDUSKLAAS. Selle kujutis on küll suurendatud, kuid ainult näiv, st seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 15. Mis on läätse fokaaltasand? Fokaaltasapind Tasandeid, mis läbivad fookusi ja on risti optilise peateljega nimetatakse fokaaltasanditeks. 16. Mis on mikroskoobi lahutusvõime? Vastatud küs. Nr 8 17. Mis on näiv kujutis? Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul).Seda ei saa ekraanile püüda ega fotografeerida. 18. Mis on objektiivläätse ülesanne? Ülesandeks on fokuseerida kiirt täpile, mitte luua pilti proovist 19. Mis on okulaari ülesanne mikroskoobis? Silma poolset läätse( ülemist läätse ) nimetatakse okulaariks ning tema ülesanne on muutatõeline kujutis nähtavaks ja suurendada fookuses olev kujutis. 20. Mis on parima nägemise kaugus? Parima nägemise kaugus on 25cm 21. Mis on piksel
Suhteline murdumisnäitaja n21 Absoluutne murdumisnäitaja n1 sin sin n20 c n n10 = n21 = n21 = n10 = n21 = 2 = sin sin n10 v n1 Dispersioon on murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest. Spekter on energia jaotus sageduste ( lainepikkuste ) järgi. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Keskkonna absoluutne murdumis näitaja n10 o Langemisnurk Murdumisnurk o Teise keskkonna suhteline murdumisnäitaja
kiirt 3 pole joonisel kujutatud. Kujutis: samapidine, näiline, vähendatud. Tõeline kujutis- siis, kui kujutis tekib fookusest kaugemale. Seda saab tekitada ekraanile. tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Näiline kujutis- tekib fookuse ja läätse vahele. Ekraanile tekitada ei saa, kuid on silmaga vaadeldav. tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Läätse valem- koondav. Kui kasutada seda valemit hajutava läätse korral, siis tema fookuskaugus ja optiline tugevus on negatiivsed. 1 1 1 = + f a k Optiline tugevus Läätse optiline tugevus iseloomustab seda, kui palju lääts valgust murrab. 1 D= f D- läätse optiline tugevus. Suurendus Kui ese on läätsest kaugemal kui 2F, siis läätse suurendus on väiksem kui 1 kujutis < 1 ( kujutis on esemest väiksem)
sagedusest), st valge valgus, mis on liitvalgus ehk koosneb erineva lainepikkusega valgustest (värvidest), jaguneb murdumisel vikerkaarevärviliseks spektriks. Seda nähtust nimetatakse dispersiooniks. Tavaliselt murdumisnäitaja väheneb lainepikkuse suurenedes, st punane valgus murdub vähem kui violetne valgus. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Kvantoptika Footon. Valgust vaadeldakse kiirtena (kiirteoptika ehk geomeetriline optika), lainetena (laineoptika) ja osakestena ehk kvantidena (portsjonitena). Igasugust kiirgust võib vaadelda kvantidena. Valguskvante nimetatakse footoniteks. Footoni energia ja sageduse vaheline seos: = h f , kus h = 6,625 10 -34 J s on Plancki konstant
sagedusest), st valge valgus, mis on liitvalgus ehk koosneb erineva lainepikkusega valgustest (värvidest), jaguneb murdumisel vikerkaarevärviliseks spektriks. Seda nähtust nimetatakse dispersiooniks. Tavaliselt murdumisnäitaja väheneb lainepikkuse suurenedes, st punane valgus murdub vähem kui violetne valgus. Näiv kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikavad kiirte pikendused (tagasisuunas punktiirjoontena, näiteks luubi või tasapeegli puhul). Tõeline kujutis tekib siis, kui kujutise saamiseks lõikuvad kiired ise, pidevate joontena. Kvantoptika Footon. Valgust vaadeldakse kiirtena (kiirteoptika ehk geomeetriline optika), lainetena (laineoptika) ja osakestena ehk kvantidena (portsjonitena). Igasugust kiirgust võib vaadelda kvantidena. Valguskvante nimetatakse footoniteks. Footoni energia ja sageduse vaheline seos: = h f , kus h = 6,625 10 -34 J s on Plancki konstant
annaabi.ee 
