.............................................................. 5 Kasutatud kirjandus............................................................................................................... 7 2 TERASED 1. Joonis 1. Fe-Fe3C faasidiagrammi teraste osa. Terast, mis sisaldab 0,8% süsinikku, nimetatakse eutektoidseks, see on näidatud joonisel 1 punaka punktiirjoonena. Terased, mis sisaldavad süsinikku 0,02...0,8%,nimetatakse alaeutektoidseteks (joonisel 1 kolmnurkadega ala) ning teraseid, mis sisaldavad süsinikku 0,8...2,14% üleeutektoidseteks (joonisel 1 täpiline ala). 2. Joonis 2. Terase struktuuriskeem 1,6% süsinikusisalduse juures. 3 Joonisel 2 näidatud struktuuri osad tekivad 727C° juures, tegemist on tsementiit ja perliit
ristisomeetriline kujutis. Eseme sidumine teljestikuga viiakse läbi antud kaksvaatel. Käesoleval juhul on teljestik sobitatud eseme (objekti) külge nii, et teljed ühtivad tipust 1 lähtuvate servadega (sele 25). Tipud 1, 2, 4 ja 5 kantakse kohe sirkliga kaksvaatelt üle aksonomeetrilistele telgedele. Risttahuka ülejäänud tipud tule- vad siis välja telje paralleelide kaudu. Keha tipule A(xA;yA;zA) vastav koordinaatmurdjoon on nii kaksvaatel kui ka aksonomeetrilisel kujutisel tehtud punktiirjoonena. Koordinaatmurdjoone ehitamisel liigutakse teljestiku alguspunktist kõigepealt x-telge mööda (x-koordinaadi võrra), siis y-teljega paralleelselt (y-koordinaadi võrra) ning lõpuks z-teljega paralleelselt (z-koordinaadi võrra). Iga punkti kõik koordinaatlõigud võetakse kaksvaatelt otseselt sirkli haarade vahele ja kantakse üle aksono- meetrilisele kujutisele. Sele 25. a – kaksvaatega antud detailist; b – ristisomeetrilise kujutise tuletamine
s. t t 6x > t käiv. Mootori soojenemisel väheneb ülekoormuse taluvusaeg. Seepärast erinevad kõverad külma ja kuuma mootori jaoks. Nn külma kõvera korral on mootori vool enne ülekoormuse algust võrdne nulliga I = 0, kuuma kõvera korral I = 0,9 I υ. Vääratuse korral on väikese pöörlemissageduse tõttu jahtumistingimused tunduvalt halvemad. Seepärast vähendatakse rakendumisaega 50 % võrra. Vastav tunnusjoon on näidatud joonisel 2.56 punktiirjoonena ning lihtsuse mõttes ainult ühe sätte korral. Kui mootor töötab, arvestab kaitseaparaat pidevalt salvestunud soojusenergiat (I 2dt), mistõttu üleminek külmalt kõveralt kuumale ja vastupidi on pidev protsess, s. t tunnusjoone asukoht muutub sõltuvalt mootori eelnevast koormusest. 3 2 t 1h 30 20 10 5 2 1 min 60 s (külm)
annaabi.ee 
