või analüütiliselt). 45. Reljeefi kujutamine, samakõrgusjoonte omadused Reljeefi kujutamisele esitatavad tingimused Esimesest pilgust peaks saama ettekujutuse reljeefi üldisest iseloomust- kas maastik on tasane, künklik või seljakute ja orgudega. Peale reljeefivormide üldise määramise peab topograafilisel plaanil reljeefi kujutamise viis võimaldab määrata maapinna üksikute punktide kõrgusi, punktidevahelisi kõrguskasve, nõlvade kaldeid, valgalade pindalasid jne. Reljeefi kujutamise viisid Kõrgusarvude abil reljeefi kujutamine seisneb selles, et plaanile märgitakse sobiva tihedusega rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse nende punktide juurde vastavad kõrgused. Kõrguskasvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel. Sellistel aladel on plaanile vaja kanda pinnaühiku kohta väga palju
nende kombinatsiooni koos juurde lisatud täiendavate leppemärkidega. Reljeefi saab kujutada kõrgusarvude või horisontaalide abil. Kõrgusarvude abil reljeefi kujutamine seisneb selles, et plaanile märgitakse sobiva tihedusega rida maastiku reljeefi iseloomulikke punkte ja kirjutatakse nende punktide juurde vastavad kõrgused. Sellel viisil puudub näitlikkus täielikult, kuid saame määrata suure täpsusega punktidevahelisi kõrguskasve, nõlvade kaldeid ja interpoleerimise teel ka teiste vajalike punktide kõrgusi. Kõrgusarvude viisi kasutatakse reljeefi kujutamiseks peamiselt tiheasustusega aladel. Sellistel aladel on plaanile vaja kanda pinnaühiku kohta väga palju maastikusituatsiooni elemente ja kontuure ning reljeefi kujutamine horisontaalidega ei ole võimalik. Reljeefi iseloomulike punktide kõrgusi kirjutatakse plaanile hõredamalt ka teiste reljeefi kujutamise viiside puhul