spordi arendamisse. Autasu ei määrata ROK-I tegevliikmeile. Käesoleval ajal on ROK-I üldised autasud Olümpiakarikas ja Olümpiaorden, teiste autasude andmine on ROK-I 75. istungijärgu (1974) otsusega katkestatud. · Mitteametlik punktiarvestus Kuigi olümpiaharta rõhutab, et olümpiamängud on sportlastele, mitte riikide võistlused, on alates 1908. a-st peetud olümpiamängude võistlustulemuste kohta mitteametlikult riikidevahelist punktiarvestust. ROK ei ole seda heaks kiitnud, kuid üldsus otsustab punktiarvestusele siiski suurt tähelepanu ning otsustab selle järgi riigi sporditaseme üle. Riikidevahelist punktiarvestust on peetud mitme süsteemi järgi. Algul võeti arvesse ainult 3 esimest kohta. Ühe süsteemi kohaselt andis kuldmedal3 punkti, hõbemedal 2 punkti ja pronksmedal 1 punkti, teise süsteemi järgi oli medalitele vastav punktide arv 5,3 ja 1. alates 1924. a
mängudele riikliku toetuse. 15.-17. juunil osales I Eesti mängudel üle 3500 sportlase. Peeti suur võimlemispidu, kusjuures võimlejad marssisid helesinistes trikoodes ja beezikates kitsenahast võimlemistuhvlites marsihelide saatel Vabaduse platsilt Kadrioru staadionile- osad linnakodanikud arvasid, et piigad olid tänavatel sündsusetult alasti. Võisteldi kergejõustikus, ujumises, rattasprodis, pesapallis ja jalgpallis. Kolmel esimesel alal peeti punktiarvestust, Tallinna ja Tartu järel reastusid Saaremaa, Läänemaa ja Pärnumaa sportlased. Avaldati ka kehakultuurinäitus, millega loodeti panna alus spordimuuseumile. Mängude raames toimus ka suur rahvatantsupidu, mida hiljem hakati pidama esimeseks tantsupeoks. 1935. aasta Esimene raadireportaaz välismaalt. 1935. aastal tegi Eesti Ringhääling Felix Moori eestvedamisel esimese reportaazi välismaalt. Helsingi Messuhalli'st vahendati Eesti kuulajatele Soome rahvuseepose "Kalevala" 11.