Võistlejate või võistkondade stardinumbrid loositakse võistlusele registreerunute seast käsitsi või arvutiga. Laskesuusatajad stardivad numbrite suurenemise järjekorras. Teate- ja võistkonnavõistluste puhul määratakse võistkondade kohad varasemate tulemuste põhjal. Võistkonna raja ja laskeraja numbrid on samad. Olümpiamängudel, maailmameistrivõistlustel ja maailmakarikavõistlustel eraldatakse stardi tugevaim rühm, mis koosneb hooaja maailmakarikavõistluste punktiarvestuses kohtadel 125 olevatest võistlejatest. Nii on individuaalvõistlustel võimalik kinni pidada 30-sekundilisest stardivahest. Tugevamate rühm on eraldi loosirühmas. Tavalisel rühmal on paaritud ja tugevamate rühmal paaris stardinumbrid. Tavalise ja tugevamate rühma liikmete stardivahe peab olema 30 sekundit. Sõltuvalt ilmast ja rajaoludest otsustab zürii, kas tugevamad loositakse algusesse või lõppu. Meeste 20 km distantsil lastakse neljal korral: pärast 4., 8., 12. ja 16. läbimist
nüüdisaegsete olümpiamängude esimese olümpiavande 5 Kadi Hinrikus Eesti Spordi Ajalugu Antverpenis olid edukaimad sportlased USA laskurid, Belgia vibulaskurid ja Itaalia vehkleja Nedo Nadi. Parim kergejõustiklane oli Soome jooksukuulsus Paavo Nurmi. Mitteametlikus punktiarvestuses oli edukaim riik USA, Eesti sai 14. koha. Tõstmise kergekaalus tõi Eestile esimese olümpiakuldmedali Alfred Neuland. Hõbemedali pälvisid Jüri Lossman marataonijooksus ja Alfred Schmidt (Ain Sillak) kergekaalu tõstmises. Kuue parema hulka jõudsid enda aladel Aleksander Klumberg viienda kohaga odaviskes ja Harald Tammer kuuenda kohaga kuulitõukes. XX sajandi kroonika. Eesti ja maailm. I osa, 1900-1940. Eesti Entsüklopeediakirjastus, Tallinn, 2002 Vahre, Sulev. Eesti ajalugu VI
annaabi.ee 
