Otell (juhiks praegune näitleja Ivo Uukkivi, hüüdnimega Munk), Uus Kanalisatsioon (1982), Velikije Luki (1982), mille algkoosseisus olid Munk, Villu Tamme ja Allan Vainola, Teine Osakond, Uuestisünd jpt. Enamus neist bändidest olid tuntud vaid oma kooli piires. Avalikke kontserte ansamblid eriti ei teinud, ega saanudki teha. Esineda õnnestus tavaliselt vaid justkui kooliansamblina oma kooli pidudel. Kui aga siiski kusagil mingi punkpidu või -kontsert toimus, läks teade punkringkondades kohe laiali, rahvast tuli kohale murdu ning üritus läks täie ette. Iga kontsert oli ikka omaette sündmus. "Näiteks toimus üks kontsert Kuimetsa kultuurimajas, kus oli koos igavene posu punkbände. Sel ajal oli see ikka jõhker sõna. Kisti radiaatoreid seinte pealt maha, lasti lavalt tulekustuti rahva sekka tühjaks ning loobiti kott jahu saali laiali. Kuna nüüdisaegseid, tänapäeval tuntud pürotehnilisi ja lavatehnilisi vahendeid ei olnud, siis kasutati kättesaadavaid asju
praegune näitleja Ivo Uukkivi, hüüdnimega Munk), Uus Kanalisatsioon (1982), Velikije Luki (1982), mille algkoosseisus olid Munk, Villu Tamme ja Allan Vainola, Teine Osakond, Uuestisünd jpt. Enamus neist bändidest olid tuntud vaid oma kooli piires. Avalikke kontserte ansamblid eriti ei teinud, ega saanudki teha. Esineda õnnestus tavaliselt vaid justkui kooliansamblina oma kooli pidudel. Kui aga siiski kusagil mingi punkpidu või -kontsert toimus, läks teade punkringkondades kohe laiali, rahvast tuli kohale murdu ning üritus läks täie ette. Iga kontsert oli ikka omaette sündmus. "Näiteks toimus üks kontsert Kuimetsa kultuurimajas, kus oli koos igavene posu punkbände. Sel ajal oli see ikka jõhker sõna. Kisti radiaatoreid seinte pealt maha, lasti lavalt tulekustuti rahva sekka tühjaks ning loobiti kott jahu saali laiali. Kuna nüüdisaegseid, tänapäeval tuntud pürotehnilisi ja lavatehnilisi vahendeid ei olnud, siis kasutati kättesaadavaid asju
163 Intervjuu Mercaga. 164 Intervjuu Tõnu Trubetskyga. 165 Intervjuu Tõnu Trubetskyga. 35 tema meelest olid naispunkarid kohati isegi pisut ägedamad ja hoogsamad kui keskmised meespunkarid.166 Intervjuudest kumab läbi tavapäraste, mitte-punkaritest noorte neidude soov (ideoloogilise huvi puudumisest hoolimata) punkarite seltskonnas viibida. Nii Tõnu Trubetsky167 kui Anti Pathique168 ütlevad, et punkringkondades märkimisväärne hulk naisi, kes küll ise punkarid polnud, kuid kuna nende peigmees seda oli, püüdsid neiud nende stiili jäljendada, kusjuures huvitav on, et pärast lahkuminekut toimus nende neidude „tagasipöördumine tavalisusesse.“ Merca meenutab üht ilmekat juhtumit, mis illustreerib mitteideeliste kaasajooksikute olemust pungiskenes. Nimelt olid Merca tuttavad punkarid läinud seltskonnaga „Varblase“ kohvikust