tekkis huvi pungi vastu, kui ta 1970. aastate lõpus Tallinna Raekoja platsil juhtus nägema kahte punkarit, kelle välimus ning olemus olid tema jaoks nõnda köitvad, et tollane kohtumine mõjus talle lausa šokeerivalt9. Enamasti tekitas mässumeelsust (nii eelneva ajalookirjutuse kui läbiviidud intervjuude põhjal) ühiskonnas valitsev stagnatsioon, üheülbalisus, hirm erinemise ees ning mõttedogmad. Näiteks mainivad nii Freddy Grenzmann10 kui Allan Vainola11, et punkariks hakkamisega sooviti vastanduda ühiskonnas üldlevinud lollusele ja juhmusele. Omakeskis arutati, mis ajab ühiskonnas kõige enam vihale, kuidas halli massi šokeerida ning 5 Trubetsky 2009, lk 11. 6 Rooste, Jürgen. 2012. Leonhard Lapin: Parem olla kunstnik kui ärimees. Maaleht, 4. mai: http://www.maaleht.ee/news/uudised/elu/leonhard-lapin-parem-olla-kunstnik-kui-arimees.d?id=64338903 (17.06.2013). 7 Valdmann, Hanno. 2009. Priidu Beier: olen teinud elus ränki vigu. Lõunaleht, 7
üle parasjagu kui neil mõlgub meeles oma noorus, mis oli kordi hullem. Õnneks leidub inimesi, kes ei pea noorust hukka läinuks ning arvavad et tänapäeva noored on väga viisakad ja abivalmid. Sellised inimesed on paljumõistvad ning avara silmaringiga, kuna nad mõistavad ja mõtlevad, et millised nad ise olid kunagi. Nad ei hinda noort tema tegude järgi, sest välimus on tihtipeale petlik. Kui tänava peal tuleb vastu mõni noor, kes on ennast punkariks teinud või ära needistanud, siis ei saa kohe öelda, et tegemist on mõnda sorti kaabaka või pätiga. Äkki see noor käib hoopis laulukooris laulmas või pühapäeviti kirikus või kus iganes, ning mida ma öelda tahan on see, et välimuse suhtes ei otsustata tegude üle. Noorus on avastamiste aeg. Proovitakse kõiksuguseid uusi asju, milleks on tihtipeale meelemürgid või alkohol ning olukord ei ole hulluks läinud nagu tunduda võib, sest see on
Ma tahtsin lihtsalt linna vaadata! Me jalutasime temaga linnas terve päeva. Järgmisel päeval teatasin ma meeskonnale enda tagasitulekust, kuid oli juba hilja. Mul olid siis suured pahandused-mind kutsuti pikkadele ülekuulamistele "Stasi". See, mis ma tegin oli nende jaoks suur kuritegu. Tol ajal jäin ma esimest korda mõttesse millises kinnises ja mitte vabas riigis me elame. Spionomaania oli kõikjal. Peale seda reisi veendusin ma selles täielikult. Ma sülitasin sellele ja hakkasin punkariks. "Till on Euroopa eks tshempion ujumises,ja räägitakse ,et siiamaani ujub ta igal hommikul 2500 meetrit. Till: "Aga ma tõesti olen just nagu suur laps -kasvatamatu, kuid ohutu. Inimesed arvavad, et ma olen kogu aeg tugev ja äkiline. see ei ole nii. Ma olen väga tundlik ja kergesti haavuv, ent armastuses romantiline ja kirglik. " Õed/vennad: õde Bobo (täielik nimi- Bobolina) Esimene töö: laadija Perekonnaseis: abielus Lapsed: 3.Vanim- Nele. Viimased 7 aastat üksikisa.