lootus leida ideaalsust (jumalat) Metafoor: lauluallikas - meie esivanemad, kes on alusepanijad meie keelele, laulutuul - loomulikul viisil keele edasikandumine, öösekuningas - kuu, ainus valgusallikas pimedal ööl, kuul on hea ülevaade ööelust meie maal ning jälgib seda, inimese vaim - ininkond, eesti rahvas, Võrdlus: kui tasa ojakene (oma ilu tundmata)- meie keel areneb vaikselt, kuid tagasihoidlikult. nii kui pungasta lillekene - värskus, uus algus. Vastandlikkus: Jumalikkuse rõhutamine: taeva kullases tules, taevani tõustes, taeva müristamine (jumala võimsus), selge, sinine taevas, pilvede sülesta (jumala silme all, jumal kaitseb keelt), Jumalat tähtede alta - ideaalsuse otsimine Allmaailma rõhutamine: maha on langemas, must, pime udu - süngete värvide tähendus, udus ujumine - teadmatus, näiliselt võimatu otsimine Luuletus on väga kujundlik ning piltlik, kohati kahetähenduslik
Oma ilu tundmata Heinamaa läbi, sinise Taeva kullases tules Rahuga on jookslemas, Ehk ka toreda häälega, Oma rammu tundmata, Taeva müristamisega Kui meri on hüüdmas: Kas siis selle maa keel Laulutuules ei või Taevani tõustes üles Igavikku omale otsida? Siis ma võtan teid, Selge, sinise taeva Tähed, maa pealt Kõrge isamaa poole Rõõmuga vaadates laulda; Siis ma laulan sind, Öösekuningas, kuu! Kes sa pilvede sülesta, Nii kui pungasta lillike Lõbusa valge palgega Üles tõused taeva all, Kus tulised tähed Maha on langemas Sinu eest musta, Pimeda uju sisse. Nõnda, inimeste vaim, Oled sa ujus ujumas, Kui su mõte on otsimas 8 Jumalat tähtede alta. Vastupidiselt poeetilistele oodidele esindavad rõõmsameelsed karjaselaulud hoopis teistsugust luulemaailma. Needki põhinevad antiikeeskujudel, kusjuures tähtsaks väljendusvahendiks on ka dialoog
tähed, maa pealt kõrge isamaa poole rõõmuga vaadates laulda; siis ma laulan sind, öösekuningas, kuu! Kes sa pilvede sülesta nii kui pungasta lillike lõbusa valge palega üles tõused taeva all, kus tulised tähed maha on langemas sinu eest musta, pimeda uju sisse.- Nõnda inimeste vaim!
annaabi.ee 
