ühendatuks moodustades koloonia (hüdra, käsn). Taime osadega paljunemine toimub risoomidega, sibulatega, mugulatega ja võsudega. Kodu aias kasutatakse vegetatiivset paljunemist sibulatega näiteks tulpide, 1 Sarapuu, T. Eesti Loodusfoto, 2002 2 Bird, R. , Haynes, B. Maalehe raamat 2003 3 Zaletajeva, J. ,,Valgus" 1975 nartsisside ja muude lilledega. Vegetatiivne paljunemine sibulaga on loomulik, lihtsaim ja ökonoomseim paljunemisviis. Iga sibulasoomuse kaenlas võib areneda pungake ehk kõrvalpung, mida nimetatakse ka tütarsibula algmeks jam is võib kasvada sibulaks. Sibul on munajaskoonulinse kujuga. Ta kujutab endast minijatuurset sibulat läbimõõduga 0,2- 0.5 cm, millel võib eritada 1-3, aga sordist ja emasibula suurusest olenevalt ka kuni 6 sibulasoomust. Juurdumisfaasis võib eritada juba õie organeid ning uute tütarsibulate algmeid. Õitsemisküpsel sibulal areneb sibula keskel keneratiivvõsu kõrval asendussibula
pisikene, näljane, õie südame ta sõi, kroon siis kolletama lõi. Tõuke palju sigines. Ja kui suvi ligines, jäi neil' täieline võit -- polnud ainust tervet õit. Õunu ei saand väike Mall, kõndis aias puude all, kurtis: ,,Õielõikaja, miks nii paha olid sa!" Seda kuulis tihane, oli väga vihane, ütles: ,,Mall, ma aitan sind, ehk küll olen väike lind!" Tuli jälle kevade, õunapuule pungake. Jälle oksal pikutas pisikene põrnikas. Äkki lendas väike lind, keha hall ja kuldne rind, napsas nokka põrnika, neelas alla isuga. Õied pungast virgusid, õilmed kauniks sirgusid. Pärast paisus õunake rõõmuks meie Mallele. Lõo pesa Talu taha põllu pääle tegi lõoke pesa. Liiri, liiri, leijaa, liiri, liiri, leijaa! laulust kaikus kesa.
annaabi.ee 
