terveservalised. ● Õied lillakad või roosad 5...10 mm pikkused. Levik ● Vahemeremaades katab terveid mäenõlvu. ● Eestis looduslik liik. Kasvab kuivades metsades ja võsastikes, niidunõlvadel, teeservades. ● Enamikes Euroopa maades kasvatatakse kultuurtaimena. ● Õitseb juulis ja augustis (septembrini). Ajaloost Antiikmütoloogias lõi Aphrodite pune tähistamaks õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaare lootuses, et nende edasises kooselus õnn ikka elu lõpuni püsima jääks. Eesti rahvapärimustes kutsuti punet haisulilleks (eriline lõhn), unerohuks (teena tarbituna rahustav mõju), taarirohuks (lisand kalja ja taari valmistamisel) ning vorstirohuks (tangu- ja verivorstide maitsestaja). Eestipärane nimetus pune viitab sellele, et taime on kasutatud värviandjana. Näiteks pune õitega saab lõnga oranžiks värvida, seevastu pune rohelised osad
LEHT piklikmunajas, rootsuline, väikesed, asuvad varrel vastakalt. ÕIS alla 1 cm, valkjas kuni lillakas või purpurne. Õied asuvad tihedates õisikutes võrsete tippudes. SEEMNED idanevus säilib 3-4 aastat, idanemistemperatuur on 15-18° ja tõusmed tärkavad 15-25 päeva pärast Ajalugu Punet tundsid vanad egiptlased, seda taime hindasid kõrgelt kreeklased. Legendi järgi olevat selle taime loonud Kreeka armastus- ja ilujumalanna Aphrodite, et tähistada õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaar, et nende kooselus õnn elu lõpuni püsima jääks. Eestlaste uskumuste koheaselt oli harilikul punel maagilist jõudu. Kasvatamine Seemned külvatakse mullapinnale, kaetakse õhukeselt. Võib külvata ka avamaale. Vanemad taimed annavad juurevõsusid ja moodustavad suuri puhmikuid. Talvekatet ei vaja. Kevadel lõigatakse pune maapinna lähedalt maha, et taimed saaksid rikkaliklt uusi võsusid kasvatada. Kasvuruumiks jätta vähemalt 20 x 25 cm
annaabi.ee 
