8 35,42 37,68 32,02 9,6 15,02 9 43,31 45,90 39,11 9,7 14,79 10 35,24 38,13 32,23 8,54 15,47 Keskmine 37,45 39,99 34,09 8,928 14,782 Niiskusdeformatsioonid Katsekeha Laiused, mm Paksused, mm Deform. Pundumis- Alg Lõpp Deform Alg Lõpp Deform. Kokku tegur, %/% % 1 38,93 39,72 0,79 20,18 20,48 0,3 3,42 0,0342 2 35,10 35,93 0,83 20,16 20,65 0,49 4,63 0,0463 3 39,43 40,20 0,77 20,51 20,74 0,23 3 0,03
Radiaalsuund Tangentsiaalsuund Radiaalsuund Tangentsiaalsuund 0 15 30 45 60 75 90 Pundumiskiirus Tasakaaluniiskus Katsekeha Algkaal Lõppkaal Kuivkaal Algniiskus Lõppniiskus 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 Keskmine Niiskusdeformatsioonid Katsekeha Laiused, mm Paksused, mm Deform. Pundumis- Alg Lõpp Deform Alg Lõpp Deform. kokku tegur, %/% 1 2 3 4 5 6 7 8 9 3 10 Keskmine Niiske puidu survetugevus Katsekeha Algkaal Kuivkaal Niiskus Purustav Survetugevus g g % jõud, N N/mm2 1 2 3
kuid ka füüsilisi muutusi. Puitmaterjali niisutamisel või kuivatamisel muutuvad ka puidu mõõtmed. Taaskord on siin abi termotöötlemisel. Termotöödeldud puidu deformatsioonid on väiksemad kui tavapuidul. Termotöötluse käigus muutub puit vähem imavaks ja ei ole mõjutatav nii palju niiskusest kui tavapuit. Taaskord toon näite enda katsetest kase puidu korral. Niiskusdeformatsioonid kasel Katsekeha Laiused, mm Paksused, mm Deform. Pundumis- Alg Lõpp Deform Alg Lõpp Deform. Kokku% tegur, %/% 1 43,90 44,82 0,92 20,17 20,54 0,35 3,82 0,0382 2 43,73 45,00 1,27 20,23 20,71 0,48 5,07 0,0507 3 43,95 45,06 1,11 20,21 20,59 0,38 4,26 0,0426 4 43,95 44,89 0,94 20,19 20,62 0,43 4,14 0,0414
16 2 0,378 17 2 0,378 18 2 0,380 19 2 0,383 Fraktsioonid nr. 1-3 mõõtsin lainepikkusel 679nm, 4-7 mõõtsin lainepikkusel 410 nm, 8- 13 ei mõõtnud, kuna olid värvuseta, 14-20 lainepikkusel 360nm. Tulemused ja nende intepreteerimine A. Täidis SpatelG75 Pundumis tegur 0,1 Täidise kõrgus 22,2 ja sisediameeter 1,8 Arvutatud täidise kogumaht 56,46 Arvutatud maksimaalne elueerimismaht 50,89 Arvutuslik fraktsioonide üldarv 25 B. C. Graafikult on näha kolme tõusu ja langust, mis näitavad, et aine konts. kolonnist väljumisel tõuseb, saavutab haripunkti ja langeb, kuni lõpuks on kogu aine kolonnist väljunud. Ained jagunesid geelis vastavalt molaarmassile. Dekstraansinine, mille
Madala viskoossusega Kasutatakse emulgeerijana ja stabiliseerijana 13) Pektiin 14) Tärklis 15) Tselluloos Inimorganismis ei seedu Vees on lahustumatu Pundumisvõime ja veesidumisvõime on kaduvväike või halb 16) Tselluloosi derivaadid Head pundumisomadused ja paranenud lahustuvus a. Alküültselluloos, hüdroksüalküültselluloos Metüül- või hüdroksümetüülrühmad Erinevad pundumis- ja lahustumisomadused b. Karboksümetüültselluloos Leeliselise tselluloosi töötlemisel kloroäädikhappega Omadused sõltuvad asenduse astmest ja polümeriseerumisest Lahustuvus ja viskoossus sõltuvad pH-st 17) Hemitselluloos Koostises leidub glükoosi kõrval mannoosi ja arabinoosi, ksüloosi ja uroonhappeid 18) Ksantaankumm
annaabi.ee 
